Wednesday, November 25, 2015

Kuhu edasi aastal 2016?

Maratonide kogumine on minu arvates tore hobi. Ja Eestis on tublisid jooksjaid, kel korjub neid iga aasta korralikult. Katsetades pikemaid ultrajooksu radu jõudsin ühel hetkel arusaamani, et minu jaoks ei oma maratonide lugemine enam sisu. Kui jooksed ühe võistlusega kaks või rohkem maratoni siis maraton ühikuna kaotab oma tähtsuse.

Olles mägedes jooksmas käinud kaotas eelmine aasta linnamaraton minu jaoks senise võlu. Kui võrrelda linnamaratoni ja mägimaratoni tajusin ma enda jaoks järgnevat erinevust. Linnamaratonidel osaledes oli mul sageli eesmärgiks parandada tulemust (aega). Seetõttu on eelistatud võimalikult lauged jooksud. Mägimaratonil osalen, et kogeda ilu. Aeg ei oma mägimaratonil sellist tähtsust. Kui linnamaratonil tead suhteliselt täpselt, mida mingis jooksu faasis oodata, siis ultrajooks on iga kord alustamine valgelt lehelt. Sa ei tea kunagi täpselt kuhu ja millal sa päeva lõpuks välja jõuad.

Kas 2015 oli pettumuste aasta? Hoopis mitte. Uued ultrajooksud on viinud mind sisemise ja välise maailma täiesti teistsuguse tajumiseni.

Laulasmaal Ultral kogesin, et minutid ja tunnid ei omanud ühel hetk mingit tähtsust. Aeg jäi nagu jooksu ajal seisma. Panid vaid tähele päeva kulgemist täies ilus. Oli hommik, oli lõuna, oli õhtu.

Ultrajooks õpetab tajuma oma keha ning selle piire. Ja teisalt aru saama, kas need piirid on vaid me peas või on mujal. Ja et teades oma nõrkusi on võimalik treeningud üles ehitada selliselt, et muuta nõrgad kohad tugevamaks.

Teadvustan selgelt, et paari ultrajooksu järel ei saa end nimetada ultrajooksjaks. Tegu on vaid esmaste katsetustega. Mul on tunnetus, et tõeline ultrajooks algab 200 kilomeetrist või 24 tunnist. Tahaks tasapisi liikuda edasi ja ehk õnnestub nihutada piire natuke kaugemale. Samas annan aru, et kui keha annab märku, et ta ei talu pikka jooksu, siis kuulan oma keha ja ei nihuta piire vägisi.

Mõned jooksud olen järgmiseks aastaks soovide nimekirja pannud. Kas ja kuidas sõltub tervisest, taastumisest ning võimalustest kavandatud jooksudest osa võtta.

Kevadel on silmapiiril üks mägisem jooks ja siis poolteist kuud hiljem üks laugem ümberjärve jooks. Suvel rahulik matk Laulasmaal ning seejärel kergem tempokam jooks suusaradadel. Sügiseks tahaks teha veel ühe mägisema jooksu kuid midagi konkreetset ei ole välja valinud. Kõikide jooksude eesmärk on proovida teha rahulik tark jooks ning jooksu käigus koguda tulevikuks kogemusi. Samas tean juba ette, et jalalihas peab olema mägijookse silmas pidades oluliselt tugevam ning vastupidavam. Sellele peab siis hooajal keskenduma.

Talvel, kus nagunii korralikku jooksusammu saab väljas vähem teha,on kavas ette võtta spordihallis mõned kiirustreeninguid. Lihtsalt, et samm väga töntsiks ei muutuks ja et kopsud saaksid tööd. Aeglane jooks kahjuks ei arenda ei kiireid lihaskiude ega kopsude tööd.

Juba kolmas kord kehakaalust

Rahulikum sügis on olnud mitmeski mõttes õpetlik. On aega olnud olla rahus ja kuulata keha. Mõned tähelepanekud seoses kehakaaluga.

1) Kehakaalu langetamise eeltingimuseks on keha vabastamine stressist.

Juba mitmendat korda panen näite jälgides tähele, et näidud kaalul vähenevad kilod jõudsalt siis kui anda kehale piisavalt puhkust (und) ja süüa. Organism saab aru, et ei ole vaja hoida tagavarasid ja annab kõik liigse vabaks. Magatud tundidega ja kehakaalu näidu liikumise seost olen täheldanud juba enne. Sügiskuudel, kus sain end natuke välja magada ning piirata tööstressi, andis keha vabaks päris mitu kilo. Tööstressi tekkides taas liigub kaalunäit ülespoole.

2) Pikkade trennide järgselt mõneks päevaks kehakaal tõuseb.

Pikk trenn tekitab organismis tühjuse (vedelik ja energia) ning trenni järgselt tõenäoliselt keha kogub taastumiseks mõningase varu. Kui taastumine toimunud, annab keha liigsed varud vabaks. Olen teinud selle põhjal järelduse: kui kehakaal on taastunud, on ka organism taastunud, ning võib võtta ette järgmise raske trenni .

3) Kui toitumise piiramine ei toimi võib saada lahenduseks energiakulutamise suurendamine.

Minu puhul ei ole olnud kehakaalu langetamise lahenduseks söömise piiramine. Tõenäoliselt võis segada ka tööstress kaalunäite. Samas kogemuslik õppetund oli, et kui kui viisin keha natuke söömise piiramisega miinusesse ei jõudnud enam trenni teha. Treeningute kvaliteet langes ning tuli muuta strateegiat.

Pigem toimisid  paar kerget lisatrenni,  mis ajaliselt ei tähenda palju, kuid panid kehas protsessid taas tööle. Söömise mõttes minu organism vajab nii vaimse kui füüsilise tegevuse jaoks hulgaliselt süsivesikuid. Arvestades, et kavandan teha järgmine aasta pikemaid jookse muretsen pigem et piisavalt energiat trennideks peale saan.

Kaalunäidu ja teiste näitude aeg-ajalt kirjapanek on tekitanud kasulikud andmeread, mis on võimaldanud teha mitmeid järeldusi. Jätkan ka tulevikus andmete talletamist. Andmetest saab õpihimuline tekitada endale teadmist ning avastada mustreid.

Eks kaaluda tuleb ka ennast osata ...

Friday, November 6, 2015

Kõigepealt oli mõte – Vasaloppet läbida joostes

Tegudeni jõudmiseks peab olema kõigepealt mõte. Mäletan, et see oli 2014. aastal, kui mõtlesin pikemate jooksude proovimise peale, jäi silma ka UltraVasa esimene jooks, mis imekiiresti välja müüdi. Mõtlesin, et selle jooksu võiks millalgi läbi teha kui õnnestub jooksule peale saada. See, mis on iga suusasõbra väljakutse talveperioodil, võiks kuuluda ka jooksusõbra teha-vaja nimekirja.

Kui Jüri sügisel uuris, et kas oleksin mineja Rootsi suusamaratonile, tekkis hoopis mõte, et kas Jüri ei saaks aidata mind ja paari mu pikamaa jooksusõpra jooksuvõistlusele peale saamisel. Saades Jürilt päringule vastuseks jah sõna, loksus üks jooksuürituse mõte järgmiseks aastaks paika. Jüri pakkus, et vajadusel aitab ka kogu reisi ära korraldada kuna tal vajalik kogemus ja suhted olemas.

Kuna sel aastal stardikohti vabamalt saada, siis otsustas Jüri panna üles teate ning reisipaketi. Enesele ootamatult sain austava grupijuhi ameti. Nüüd vist tuleb minna ja tagasiteed ei ole.
Mida kujutab endast UltraVasa jooks?
Tegu on ühe pikima traditsioonide ja distantsiga suusavõistluse jälgedes kulgeva rajaga. Alguses läbiti 90 km suuskadel, hiljem lisandus maastikurattasõit ning viimasena, sel aastal maastikujooks. Tegu on raja pikkusest tulenevalt ultrajooksuga, kus täispikk distants on 90 km ja poolik 45 km.

Täispika jooksu starti lubatakse 2 500 jooksjat ja poolele maale 1 500 osalejat. Rada kulgeb valdavalt mööda maastikku ning on langeva profiiliga. Rada on kiire, mida näitab täispika jooksu selle aasta võitja aeg 5:45. Esimesel jooksul osales ka kaks eestlast, Ranno Erala ja Gaspar Sukk, kellest Ranno Erala tegi kõva tulemuse saades ajaga 6:21 kõrge 8. koha. Tulemus, mis kahetsusväärselt jäi väärika tähelepanuta. Samas tempos veel 10 km joostes oleks Ranno tõenäoliselt purustanud Eesti 100 km rekordi.

90 kilomeetrit on tõsisem ettevõtmine aga 45 km peaks olema jõukohane kõigile, kes on juba korra elus maratoni läbinud.

Lisainfot jooksude kohta
Kas maastikul on keerulisem joosta kui asfaldil?

Maastikul joostes kulutab jooksja lihas mõnevõrra rohkem energiat, kuna kõõluste elastsust ei saa niipalju jooksmisel ära kasutada. Samas on põrutus kehale maastikul jooksul väiksem ning seetõttu on see jooksjale sõbralikum. Kergelt langev rajaprofiil tähendab mõnevõrra suuremat harjumatut koormust põlvedele kuid samas on energia kulu mõttes langevat profiili kergem joosta. Metsarajad nõuavad mõnevõrra suuremat tähelepanelikkust kui tavapärasel asfaldil toimuv linnamaraton. Maastikujooks pakub kindlasti rohkem vaheldust ning on selgelt emotsionaalselt teistmoodi.

Miks minna koos?

Logistiliselt ei ole üksi hea minna kuna jooksu start ja finiš asuvad teineteisest 90 km kaugusel. Samuti asub stardikoht Sälen Stockholmist 5 sõidutunni kaugusel. Jüri lubas korraldada kogu logistika ja majutuse. Kohapealne toitlustamine tuleb korralda ühiselt. Seltsis on lõbusam ning ühikulu jooksja kohta tuleb koos minnes soodsam.

Kuidas jooksuks valmistuda?

Arvestades, et jooksu stardini on 8 kuud jõuab valmistuda nii täispikaks kui pooleks maaks. Soovitavalt tuleks osa jooksutrenne teha maastikul ning teha pikemaid jooks-kõnd matke maastikul. Tugevamat jalalihast, mida on vaja maastikul jooksul, saab arendada mäkkejookse tehes.

Vaatasin Marathon100 kalendrist, et meil on mitmeid jooksuvõistlusi, mida saaks ettevalmistuses kasutada. Arvestades harrastusjooksja ettevalmistust ja eeldatavat taastumisaega ei soovita võistelda sagedamini kui korra kuus. Kõik alljärgnevad jooksud on maastikujooksud.

Näidisvõistluste loetelu valmistumaks Vasa Ultra 45 km

  • aprillis– Kõrvemaa kevadjooks 16 km – rahulikus tempos
  • mais – Tartu jooksumaraton 23.4 km – tempokamalt
  • juuni – Otepää jooksutuur – rahulikus tempos kokku 42 km
  • juulis – Karujärve või Mispo poolmaraton - tempokamalt

Näidisvõistluste loetelu valmistumaks Vasa Ultra 90 km

  • Aprillis – Kõrvemaa kevadjooks 16 km – rahulikus tempos
  • mais – Tartu jooksumaraton 23.4 km – tempokamalt
  • juuni – Laulasmaa Ultra – rahulikus tempos 3 ringi ehk 63 km.
  • juulis –Karujärve ja/või Mispo maastikumaraton – rahulikus tempos 

Kokkuvõttes julgustan proovima
Ma ise lähen jooksule vastu eesmärgiga rada mõnusalt läbida ning teha seda rahulikus tempos. Inimese keha on võimeline rahulikus tempos pikalt ja kaua liikuma. Kindlasti on jooks kergem kui Haanja100 läbimine.

Jooksuks valmistumisel on mul kavas teha mõned pikemad jooks-matkad RMK matkaradadel. Kui on huvilisi, saame teha ettevalmistavad pikemad trennid koos. Nii et huvilised andke Jürile märku aadressil info@sporttravel.ee

Täpsem reisi info Sporttraveli kodulehel