Ühel klubi üritusel mainisin, et kasutan sügisest nõuandjat treeningkavade koostamisel. Huvitav, oli harrastajate ja professionaalide erinev reaktsioon.
Harrastajad ei toetanud seda valikut. Minult küsiti: "Milleks treenerit vaja? Miks sa kulutad raha?" Harrastajatelt tulid kohe ka soovitused, et võta parem veebist plaan ja trenid selle järgi. Mida see treener ikka suudab sulle lisaks anda? Ega ma siis põhjendada kohe ei osanud. Lihtsalt tundsin mingist hetkest, et midagi peaks harjutamises muutma. Tekkis arusaam, et lihtsalt mahte suurendades võin üle treenida ja lisaks vajasin kedagi kellega aeg-ajalt nõu pidada.
Samas tõsisemalt harjutajad ei laitnud seda mõtet maha. Pigem arvasid, et kui tõsisemalt midagi ette võtad, siis on hea kui keegi nö aitab mõtelda ja teeb plaane.
Pirksaar vastas intervjuus , et nõu küsijaid on vähe. Arvestades jooksjate arvu, võiks tema arvates olla huvi nõustamise vastu suurem.
Kokkuvõttes järeldasin, et asjatundjad saavad aru, miks treenerit on vaja. Harrastajad pigem teadmatusest ei taju seda vajadust ning lähenevad jooksmisele, kui iseenesest näivalt lihtsale tegevusele, liiga lihtsustatult.
Olen kunagi natuke idamaiste võitluskunstidega tegelenud. Tõmbasin mõttes võrdluse, veebiplaani järgi treenides maratoni aega parandada, see on nagu õppida võitluskunsti õpiku järgi. Teoorias võimalik, kuid praktikas asjasse süvenedes vaevalt kaugele jõuab. Tegelikult on igal alal detailid ääretult tähtsad ning arenguks põhja ladumiseks peab olema keegi kogenenum, kes juhendab kõrvalt ja aitab sind põhiasjades järjele. Saavutades teatud taseme, on võimalik ise edasi minna. Tehes midagi ainult omast tarkusest palju, aga valesti, ei vii sind soovitava täiuslikkuse poole.
Arvan, et treener aitab treenida targemalt. Treener suudab kiiresti hinnata su tehnikat ja vaadates üle tulemused, soovitada, millele tähelepanu pöörata ja mida peaks arendama.
Mõned näited. Olles treeninud pikalt ühe tempoga on see paratamatult mõjutanud mu jooksutehnikat. Kiiremal jooksul on treeneri sõnul mul tehnika korras kuid aeglasema jooksukiiruse puhul, millega olen pikka aega harjutanud, on samm loivav. Treeneri sõnul „Hõljun nagu Jordan”. Teoorias peaks jooksul äratõuge olema suunatud liikumise suunas, mitte suunaga tõstma sind maast kõrgemale. See tähendab, et hetkel ma ei liigu oma maratonitempos joostes edasi efektiivselt. Koos treeneriga üritame siis seda sisseharjunud tehnika erinevate harjutustega lõhkuda, et jooksutehnika paika saada. Tundub küll pisiasi, kuid kui neid pisiasju koguneb mitmeid mõjutavad need kokkuvõttes palju.
Kuigi ma ei ole asjatundja, on aja jooksul tekkinud kirjandust lugedes mõningane arusaam. Metsa all hajutades näed sageli vastu tulemas jooksjaid kelle jooksutehnikat peaks tegelikult korrigeerima. Paljudele peaks õpetama nii kehahoiaku põhitõdesid, jala maha asetamist, käte töö tähtsust jne.
Näiteks tippjooksjad lasevad teha enda jalanõudele spetsiaalsed sisetallad, mis toetavad, et jalg püsiks jooksmisel õiges asendis. Märkasin, kusagil reklami, et ka Eestis on võimalik juba ka harrastusjooksjatel vastav uuring teha. Isegi kui harrastajad seda spetsiaalsed sisetalda ei osta, on oluline, et sõltuvalt jala tüübist, kehakaalust jne on vaja valida kohe alguses õige toestusega jooksujalanõusid. Poes müüjad sellist nõu üldjuhul ei oska anda ning teiseks sellise nõu andmiseks oleks vaja eelnevalt üle vaadata jooksutehnika. See on tegelikult hetk, kus kohe alguses oleks algajal jooksuhuvilisel vaja kõrvaltvaatava kogenud treeneri abi. Joostes ebasobivate jalanõudega võib ruttu jõuda ülekoormuse traumadeni.
Tõlkides aegajalt Jooksusõbra kodulehele jooksmisega seotud artikleid olen saanu aru, kuivõrd lai on jooksmisel võimalike harjutuste skaala. On väga erinevaid harjutusi, mis on suunatud konkreetse oskuse arendamiseks või muudatuse esilekutsumiseks organismis. Igas arenguetapis, sõltuvalt treeningu eesmärgist, kasutatakse sobivaid ja eesmärgi suunas arendavaid treeningud. Kui soovitakse kaalu langetada, tuleb harjutada ühte moodi, kui soovitakse arendada kiirust, tuleb harjutada teistmoodi. Nagu koolis õppimisel on ka jooksja arengus on kindlad etapid ehk ei saa liikuda järgmisele tasemele kui eelnev tase on omandamata. Järjekordselt üksnäide, kus oleks vaja treeneri teadmisi ja nõu.
Lugedes erialakirjandust on seal rõhutatud, et treeningkava peab olema vaheldusrikas. Juhtusin nägema hommikul telekast reklaami ameeriklaste treeningvideole „90 päevaga heasse vormi”. Kuigi ma väga ei usu nendesse kiiretesse tulemuste saavutamistesse, panin tähele, et reklaamis rõhutati, et lihaste arendamise treeningkavad on üles ehitatud just vahelduse peale. Kui lihas harjub mingi koormuse või liigutusega ja areng peatub, siis kutsutakse edasine areng esile kas uue harjutuse või hajutuse muutmisega. Vaheldusrikka treeningkava ülesehitamine vajab kogemustega treenerit. Näiteks minu treeningplaanis on koht ka harjutamine erinevatel pinnastel ning profiiliga maastikul, et harjutuse ja raskusastme kombineerimisega saavutada paremini soovitav lõpptulemus.
Harrastajad sageli ei taha võtta treenerit, kuna nende väitel treeneri võtmine tähendab kohustuste võtmist ehk enam ei saa harjutada millal tahad ja kuidas tahad. Samas kui on eesmärgiks näiteks oma maratoni aega parandada, peab arvestama, et süsteemne ja reeglipärane harjutamine on ainus lähenemine, mis viib teid soovitud eesmärgi poole. Tunnistan, treeningplaan sunnib mind sagedamini endast laiskust välja ajama ja suunduma tunnikeseks treeningule. Samas selle positiivse emotsiooni järel, mille sa treeningu järgselt saad, tänad mõttes, et sul on stiimul, mis sunnib sind välja minema. Arvan, et sageli oleme kinni oma mõtlemises – me mõtleme raske tegevuse peale, mitte meeldiva tulemuse peale.
Teades nädala treeningute rütmi (vt viide) on võimalik nädalaplaan kujundada selliselt, et see sobib kenasti päevakavva. Minu jaoks ei ole kava järgi harjutamine muutnud segavaks või koormaks. Alati kui tuleb ette reis vms, mis võib tavapärast treeningrütmi segada, informeerides treenerit varakult, on võimalik treeningkava kohendades leida tasakaal treenimise ja muu elu vahel.
Oma nelja kuulise treeneri nõuannete järgi treenimisel olen õppinud palju ja hakanud mõistma miks ma mingit harjutust teen, kuivõrd oluline on igapäevaselt taastumise jälgimine ja vajadusel siis treeningkavades muudatuste tegemine. Eks sügisel paistab, kas soovitud areng maratoni ajas toimub. Kuid hetkel suhtun igatahes lootusrikkalt.
Soovitan jooksuharrastajal võtta julgus kokku ja proovida treeneriga koostööd. Alustuseks kas või võtta osa näiteks jooksupartneri ühistreeningutest. Lisaks on võimalik liituda ka spordiklubidega, kus samuti on võimalik kogenenud jooksjatelt vajadusel nõu küsida.
No comments:
Post a Comment