Helsingi maratonile on kirja pannud üle 50 eestlase. Nimekirja vaadates paistab, et
Tallinna maraton on võtnud käesoleval aastal oma osa. Jooksjad, kes soovivad Tallinna maratonil korralikku aega joosta, sel aastal Helsingi maratonil tõenäoliselt ei osale. Kahe maratoni vahe on liiga lühike, et peale Helsingit Tallinnaks ära taastuks ning mõlemat maratoni korralikult joosta jõuaks . Kahju, et need kaks jooksu nii lähestikku on – ei saa eestlased joosta Soomes ega soomlased Eestis. Jooksjaid Soomes jagub. Hetkeseisuga oli Helsingi maratonil kirjas 6400 jooksjat. Ka Rootsist ei ole tõenäoliselt palju jooksusõpru Eestisse tulemas kuna päev enne Tallinna Maratoni toimub
Stockholmi poolmaraton. Tallinna maratoni ajastust muutes oleks võimalik põhjanaabrite abiga oluliselt suurendada Tallinna maratonist osavõtjate arvu.
Soovisin see aasta proovida ka poolmaratoni, kuid kahjuks korraldatakse Eesti poolmaraton samal ajal kui Helsingi maraton. Eesti korraldajad taas kaotavad need jooksjad, kes on otsustanud Helsingis startida. Vist tuleb otsida sügiseks poolmaratoni piiri tagant.
Helsingi maratoni jooksen kolmandat korda, mistõttu rada on tuttav ja seetõttu jooksu taktikat kavandada lihtsam. Helsingis jooksin ma ka oma elu esimese maratoni. Iga korraga olen Helsingis oma aega parandanud. Nädala lõpus selgub, kas olen taastunud treeningkoormustest, Pühajärve triatloni üle 33 kraadises kuumuses joostud 10 kilomeetrist ning eelmisel nädalal kollitanud väikesest viirusest. Enesetunde põhjal tundub, et soodsate tingimuste kokkulangemisel (ilm + taastumine + õige valitud kiirus) suudan ületada Helsingis eelmise aasta aja.
Klubikaaslasele, kes esimest korda Helsingis stardib, raja tutvustust koostades mäletasin, et esimene pool maratonis oli valdavalt allamäge ja teine pool tagasi ülesmäge. Leidsin veebiavarustest Helsingi maratoni raja reljeefi.
Nagu pildilt näha rajal tõuse jagub. Eriti magusad on lõputõusud kilomeetritel 36 kuni 40. Tõusude arv on vist ka üheks põhjuseks, miks põhjanaabrid seda pilti avalikustada ei taha. Jooks on tehniliselt raske, kuid hea korraldus teeb sellest jooksust nauditava ürituse. Näiteks on joogipunkte raja lõpuosas pea iga 3 km tagant.
Aga nüüd jalad seinale. Tulemustest ja jooksu muljetest kirjutan nädala lõpus.
Ise olin eelmine aasta Helsinkis kirjas aga luumurru pärast jäi vahele aga olen kuulnud et tõuse palju ja helsinkis jalutades on neid ka väheke näha. ajad pole ka just päris maailmaklassist. see aasta otsustasin ise tallinna poolmaratoni ja maratoni kasuks. ilmselt järgmisel aastal võtan nii nii helsinki kui tallinna ette. kuu aega vahet on minu jaoks paras, et tallinnas isiklik joosta - helsinki mägine rada annab just hea ja pika, piisavalt raske treeningu mõõdu välja :P
ReplyDeleteaga selles mõttes on õige küll, et paljudele nii pisikesed ajad ei sobi. samas ega väga palju võimalusi ole ka. oktoober hakkab juba eestis kohati suht jahe ja miks mitte ka teatud juhtumitel lumine olema. Nagu selle aasta põhjal nähe, on suvi liiga palav, kevad lumine jne... September on eesti kliimas päris hea aeg. samas, eks mõtlemisainet on kindlasti palju korraldajatel. samas maailmas on palju maratone ja graafik on väga tihe, nii et aegasi nihutada arvestades kogu maailma maratonide tabelit, ei saa ilmselt kerge olema.
Eesti kalender eraldi vaadatuna on igati ok. Maratoni puhul om minu jaoks oluline see tunne mida koged stardis ja rajal.
ReplyDeleteEesti maratonilde mõeldes meenuvad mulle Rahvajooksu ja Otepää-Tartu jooksu kogemused (viimasest Eestis joostud maratonist möödub kaks aastat), kus alguses on kellega koos joosta kuid maratoni teisest poolest jooksed uhkes üksinduses. Meriväljal jooksed tänavatel või maanteel, ümberingi laiuvate põldude vahel, üksinda number rinnal. Möödaminejad vaatavad uudistavalt, et mis toimub.
Tallinna maratonile masside leidmine on tõenäoliselt kõige lihtsam Läänemere põhjakaldalt. Seetõttu ka mu mõte, et peaks vaatama, kuidas Tallinna maraton sobib Soome ja Rootsi jooksjate kalendrisse. Möönan, et Eesti ilm on Septembri lõpus, oktoobri alguses jooksu korraldamise mõttes riskantsem.
Üks kuu maratonide vaheks jääb minu jaoks selgelt liiga väheks. Tõenäoliselt taastub ära, kuid uuesti heasse vormi jõudmiseks jääb aega väheks.
Seetõttu kavandan maratonide vahele minimaalselt 2 kuud (2 nädalat taastumiseks ja 6 nädalat organismi ettevalmistamiseks järgmiseks katsumuseks) kui eesmärgiks ei ole lihtsalt maratoni läbida vaid üritada oma isiklikku aega parandada.
Tallinnas katsun samuti maratoni stardis olla eesmärgiga teha pikem trenn ja anda väike panus startinute arvu statistikasse.