Sunday, September 4, 2011

"Sa ei ole normaalne"

Selline hinnang on sagedane tutvusringkonnas kui mainin, et mulle meeldib joosta maratone. Kõrvaltvaatajale võib tunduda 42 km läbimine arusaamatu, mis nõuab meeletut ettevalmistust.

Samas enda näitel võin kinnitada, et maraton on võimalik läbida ka poole aastase treeningu pealt. Vaatasin  2008.aasta treeningpäevikust, et sama aasta märtsi keskpaigas, peale aastast pausi, tegin jooksulindil esimesed jooksusammud. Proovisin mida põlved teevad peale vigastust ja kas saan joosta. Sama aasta mais läbisin Tartu jooksumaratoni napilt alla 2 tunni ning augusti keskpaigas jooksin oma esimese maratoni Helsingis ajaga 3.46. Hull ettevõtmine arvestades, et spordiarst soovitas 2007 a suvel mitte tegeleda enam jooksmisega.

Mind ajendas 2008.a. vaid soov  korra elus läbida see müstiline vahemaa. Isegi kui põlved ei pea vastu, teha unistus teoks. Tagantjärgi vaadates arvan, et olin tõesti hullumeelne võttes sellise väikse ettevalmistuse pealt ette maratoni. Lõpetamisest saadud tugevast heast emotsioonist sai alguse mu tõsisem huvi jooksmise vastu.

Olen juurelnud, miks ma tegelen sellise alaga? Olen saanud enda jaoks lihtsa vastuse. Ennekõike seetõttu, et see harrastus aitab kasvatada tahtejõudu. Oskust mitte alla anda.

Miks kogu see jutt? Eelnev oli ajendatud laupäevases Postimehes Jaan Rannapi juubeli puhul ilmunud artiklist, milles oli toodud sügavasisuline tsitaat  Rannapi teosest "Kukepoks":


"Mulle tundub, sport suudab vahel selgeks teha, et lootust sinus tappa ei saa keegi peale sinu enda".

Arvan, et see lause võtab täpselt kokku sh. maratonijooksu sisu.  Nii mitedki tuttavad on loobunud oma eesmärgi poole püüdlemisest peale esimesi tagasilööke. Olgu selleks vigastus või soovitud ajalise eesmärgi mittesaavutamine.


Elus võib tulla tagasilööke. Kuid iga ebaõnnestunud jooksu tuleb võtta kui õppetundi, mis aitab sind joosta targemalt. Vaid andekad võivad saavutada tulemused kiiresti. Tavapäraselt tuleb teha pikalt ja järjepidevalt tööd. Pikamajooks on valdkond, kus tulemuse saavutamiseks tuleb teha aastaid tööd .

Edu kõigile, kes võtavad ette järgmisel nädalavahetusel maratoni. Lipake targalt (st esimeses pooles hoidke varu) ja ärge andke alla. Nagu staazikad maratoonarid mulle on rõhutanud "maraton algab 30. kilomeetrist". Hoian pöialt treeningkaaslastele, et nad oma eesmärgi saavutaksid ja leiaksid sellest jooksust tahet edasi harjutada.

Maratonide rekordite tabelit vanuste lõikes http://www.arrs.net/SA_Mara.htm sirvides selgub, et pikamaajooksus võib häid tulemusi saavutada veel päris soliidses eas. :)




1 comment:

  1. Soovin edu ja eesmärkide täitumist pühapäeval!

    Mina kuulun siis praegu nende hulka, kes pidid (vigastuse tõttu) alla andma - aga see aasta pole veel läbi ja äkki veel õnnestub üks pikem jooks ära teha.

    ReplyDelete