Viimsi jooks-matk (november 2013)

Nagu ikka, kui teha midagi teiste tööde kõrvalt kipuvad asjad jääma viimasele minutile. Sama oli ka selle üritusega. Selle toimumise aeg oli ammu kokku lepitud. Samas ajanappus tähendas, et enamik asju jäi viimasele minutile. Jana suhted ja korraldaja võimed aga aitasid kuidagi kõikidest takistustest mööda saada ning nüüd on see siis tehtud. Alustuseks tänud Janale, kes sisuliselt tegelikult ainuisikuliselt tegi kõik ettevalmistused ja kokkulepped. Ilja oli kavandanud mitmeid rajavariante ja lõplik valik sai tõenäoliselt tehtud hommikul kui tekkis ettekujutus ilmaoludest Meie rolliks Romaniga jäi siis gruppide vedamine. Seda, et nii palju osalejad kokku tuleb, ei osanud me oodata. Oli ju ürituse väljakuulutamisest toimumise vahel vaid poolteist nädalat. Aga ilm soosis ja kokkuvõttes tuli välja üritus, mille taset meil ka endal tulevikus saab olema raske hoida.

Üritusest lähemalt tuleb lähiajal juttu FB Jooksmise kodulehel http://www.jookseme.com/ . Kuna FB Jooksmise tegemises oleme võtnud peamiseks eesmärgiks aidata just harrastajal teadlikumalt liigutada, siis natuke lisainfotlisaks eile praktikas omandatule.

Enamikel jooksjatel on hetkel ettevalmistusperiood käsil. Seetõttu sai valitud raja läbimiseks jooks-kõnd meetod (inglise keeles run-walk method). See meetod võimaldab läbida pikki vahemaid (nii ajaliselt kui distantsilt) samas hoides koormuse kehale mõõduka. Meetodit kasutakse sageli jooksuga alustajatel, et keha saaks jooksu koormusega kohaneda ning tõsisematel jooksjatel ettevalmistaval perioodil põhja ladumiseks.

Oluline on hoida jooksukiirus madalana ja käimine tempokam. Mida väiksem on kahe kiiruse vahe, seda tugevam ollakse.

Jooksu ja kõnni vaheldumise meetodit iseloomustab:

1) Enamik tööd toimub rahuliku pulsiga ehk valdavalt toimub energiatootmine rasvade arvelt. Kõnnipausid vahepeal aitavad tuua pulssi tagasi alla ehk kokkuvõttes peaks hingamine jms olema täiesti rahulik. Treeningu tulemusena peaks pulsipiirid tulema allapoole.

2) Oluline ei ole distants vaid jalgadel oldud aeg. Peamise koormuse saavad selles trennis jalad. Samas käimispausid vahepeal annavad koormust teistele lihastele ning antakse jooksulihastele aega natuke taastumiseks.

3) Kuna koormus hoitakse mõistlikuna, hoolimata pikast distantsist, peaks taastumine sellisest trennist olema kiirem. Need kes on pideva jooksuga läbinud 30 km peaksid tunnetama erinevust nii väsimuse aste kui taastumisaja osas. Käimispauside eesmärk on eemaldada lihastesse jooksuga kogunenud jääkaineid ehk nad kokkuvõttes kiirendavad taastumist.

4) Meetod sobib hästi enesekindluse kasvatamiseks pikemate distantside läbimise eel.

5) Jooksuga alustades peaks kõnnipausid olema pikemad kui jooksulõigud ning keha harjumisel koormusega vähendatakse kõnni ja suurendatakse jooksu osatähtsust.

Mitmete jaoks oli laupäevase jooks-matka osalejatele oli nii pika maa läbimine esmakordne. Loodan, et see süstis täiendava annuse enesekindlust võtta kunagi ette poolmaratoni või maratoni läbimine. Osalejad said aimu, mis toimub jalgadega maratoni lõpuosas. Samas oldi üllatunud, et kui välja arvata jalad, siis muul organismil pole häda midagi. Ehk sai kinnitus tõde, et ei tapa distants vaid tempo.

Samas eks selline pikk jooks oli katsumuseks ka tippudele. Ka neil oli raske kuna nad üldjuhul nii pikalt järjest trennides jalal ei ole. Kui jooksed maratoni alla 2,5 tunni siis üle kolmetunnist trenni tipud üldjuhul ei tee.

Üks trenn (üritus) tehtud ja järgmised ees oma aega ootamas. Järgmise ühisjooksu sarjast "Sinuga jooksurajal" korraldab Jooksupartner ja nende üritusest saab lugeda nende kodulehelt (vt Elva jooks).