Sunday, December 22, 2013

2013 hooaja kokkuvõte ja sihid edaspidiseks

Lõppenud aasta võiks kokku võtta nimetusega „uute kogemuste aasta“. Ja aastasse mahtus nii häid kui mitte nii häid emotsioone.

Uued väljakutsed (Samsusng maastikuratta sari ja Tartu neliküritus) tähendasid sisuliselt seda, et aastal sai tehtud päris palju pikki pingutusi. Ratasvõistluste kilometraaž tuli kokku 601 km. Päevikut ei ole pidanud, kuid tõenäoliselt rattaga treeningkilomeetreid tuli samapalju või natuke vähem. Samas jooksutreeningud tundusid toetavat ka rattasõite, sest viimastel Samsungi rattaetappidel (kusjuures ratta ajasin garaažist välja vaid võistlusteks) jõudsin suhteliselt hea enesetundega 500 lõpetaja piiri peale. Ju siis olid lihased kohanenud rattasõidu liigutustega. Võrreldes esimeste sõitudega, kus lõpp oli selge kannatamine, tulid viimased sõidud üllatavalt kerge tundega. Kogemus tuleb sõites ja just võistlustel.

Ka järgmisel hooajal võtan samad sarjad ette. Samsungis on eesmärk teha kaasa sarja kõik sõidud. Sel aastal jäid viimased sõidud tulenevalt jooksuvõistlustest tegemata. Mingi rattasõidubaas on olemas ning järgmiseks aastaks on käes ka natuke paremad stardikohad. Rattas on stardigrupp ääretult oluline.

Jooksus isiklike rekordite parandusi ei tulnud. Lihtsalt kulgesin kõik võistlused läbi. Positiivse emotsiooni andis teiste rõõmust osa saamine. Tahmatult aitasin nii mitmeski jooksus (Ööjooks, Tartu sügisjooks jne) kaaslasi isiklike rekorditeni. Ma ei tea kuidas, kuid on tekkinud tunne, et ma suudan hinnata kuulmise järgi (hingamis- ja sammurütm) kaasjooksja väsimusastet ning sedasi korrigeerida ja hoida jooksukiirust kaaslesele sobiva õige piiri peal. Lisaks ei ole mulle probleemiks ühtlase tempoga tiksumine. Ehk kui sobiv kiirus on peale pandud, siis keha tunnetab kohe ära kui liigun 5 sekundit kiiremini või aeglasemalt.

Aastat varjutasid osa saamine jooksumaailma telgitaguste intriigidest, kadeduses, ühiselt tegutsemise tahte puudumises ja oskamatusest teistega arvestada. Arvan, et algne põhjus on totaalne rahapuudus, mis pikas vaates asendab ühise tegutsemistahte ellujäämisvõitlusega. See pinge tundub tulevat aastakümnete tagant ja kahjuks elab ka osaliselt praeguses jooksuseltskonnas edasi. Ma ei tea hetkel kuidas seda olukorda muuta, kuid kindlasti üritan anda oma väikse panuse, et olukorda paremaks muuta.

Ühe kurva sündmusena jäin ma sel aastal ilma paljudes jooksusõpradest, kes otsustasid luua FB Jooksmise kõrvale uue jooksuklubi. Ega mulle põhjuseid ei avatud, miks selline valik tehti. Kui mind infost kõrvale jäeti ju ma siis ei sobinud sinna seltskonda. Möönan, et ega ma eriline sotsiaalne suhtleja ja kamraad ei ole. Mis siis ikka. Edu neile nende eesmärkide saavutamisel.

Viimane hoop tuli vahetult aasta lõpus. Üks lemmikjooks (Õöjooks) pani reeglitesse konkreetse särgi kandmise kohustuse. Minu jaoks on sellise otsuse ajend mõistmatu. Aga kuna mind uute reeglite kohaselt mulle sobiva särgiga enam starti ei lasta, siis katkeb mul sellel jooksul osalemise traditsioon.

Aga ma ei ole allandja tüüp. Selle olen selgeks saanud. Kõik mis ei murra teeb tugevamaks ning iga lõpp on millegi uue algus.

2014. aastal on kavas hakata taas süsteemsemalt harjutama. 2013 oli selles mõttes kaootiline. Põhialaks jääb jooks kuna mu organism tunneb end selles liikumises kõige loomulikumalt. Eesmärke või vormi tippusid kavas ei ole. Tõenäoliselt osalen jooksuvõistlustel 2014. aastal vähe, sest rattavõistlusi saab olema palju ning jooksuvõistlusi sinna vahele eriti juurde ei mahuta.

Samas saan võistlemata harjutada jooksmist rahulikult ning pingevabalt pikema eesmärgi (hea enesetunne) nimel. Tihe jooksukalender ei lõhu enam süsteemset lähenemist ning õpetab mind harjutama targemalt. Saan keskenduda rohkem treeningprotsessile ning selle nüansside uurimisele. Samuti taastumise uurimisele kuna taastumine on see, mis paljud harrastusjooksjad ja ka treenerid jätavad tähelepanuta. Loodan olla sagedasem külaline Tartu Ülikooli raamatukogus.

Avastasin üllatusega veebi postitust lisades, et kirjutis kannab järjekorranumbrit 100. Kah omamoodi väike juubel. Kaua veel kirjutan, ei tea. Teemasid ja mõtteid, mida kogen on palju. Samas peavad mitmed mõtted veel küpsema.

Ilusat 2014. jooksuhooaega kõigile. Rajal või trennis näeme. Loodan, et hobuseaasta toob paljudele väledamaid tulemusi.


1 comment:

  1. Suurepärane aasta oli ja tänu sinule sain esimest korda Ülemiste alla tunni! Tänan! Ja meil on ikka kõige rokkivam klubi, sest sina oled seal. Häid pühi

    ReplyDelete