Möödunud aastal palusin korraldajatelt luba läbida kevadise ultra ettevalmistuse raames Tartu maratoni avatud rada. Olin valmis tasuma osalustasu ja käituma rajal korralikult. Korraldajad kahjuks luba ei andnud.
Sel aastal pakkus ilmataat uuesti võimalust mõte teoks teha. Käies suusamaratoni ärajäämise teate järgselt teistele pikamaa jooksu sõpradele välja idee läbida rada jalgsi saime nädalaga väikse rühma kokku ning üheskoos 44. Tartu maratoni õigel toimumispäeval jalgsi ka maratoni ära tehtud.
"Tehtud!" Sellise nime andis Hanno tehtud pildile
Raja läbimine osutus kergemaks kui esialgu arvasin. Rajatraktor oli teinud head tööd ning sulalume kihi tugevaks aluspinnaseks vorminud. Kardetud sumpamist pehmel pinnasel, nagu nädal tagasi rada testides, ei tulnud. Saime kõval pinnasel suusaraja kõrval ilma suusarada kahjustamata raja läbida. Kiiremad natuke üle 6 tunni ja aeglasemad alla 10 tunni.
Päeva kahemõtteline tarkusetera: "Oleks kelk kaasas, saaks mäest alla kiiremini".
Ega mitmetel klassikasuuskadega rajale tulnutel lihtsam ei olnud. Sulalumi pakkis osadel täiega pidamisalal ning mällu jäi pilt kus suusamees lõpuks loobus, võttis suusad alt ning vantsis jooksjate sabas tõusust üles.
Mis jäi üritusest meelde. Maalilised valged vaated. Harimäe tornist pilk lumisele rajale. Sõbralikud ergutussõnad suusatajatelt. Positiivne emotsioon sõpradega koos veedetud ajast. Mitmed uued jooksusõbrad. Seda ei olegi nii vähe.
Talvine rahvapidu toimus küll väiksemas ringis kuid seda vahetum ja lähedasem oli saadud kogemus. Teha midagi võimatut, mida selle 63 km jala läbimine paljude mõttes on, sõpradega koos annab meile ühise mälestuse pikaks ajaks.
Lisainfot üritusest on kirjas maraton 100 uudises
Järjekordne rahulik pikk trenn tehtud. Viimane pikem ja eelduslikult senistest kõige raskem trenn ootab oma aega 3 nädala pärast.
No comments:
Post a Comment