Monday, October 17, 2016

Valmistumine ultrajooksuks - sissejuhatus

Minult on mitmel korral küsitud kas ultrajooks nõuab teistmoodi valmistumist? Kas peab jooksma palju ja aeglaselt kuna ultras jookstakse pikalt ja aeglases tempos?

Kui on eesmärgiks laugemal maal 100 km läbimine, siis kogemuse põhjal julgen väita, et treeningplaan ei pea palju erinema maratoniks valmistumisest ning ka mahud ei pea olema maratoni ettevalmistusest palju suuremad. Piisab, kui on piisav arvu maratone läbinud ning on taustana aastatepikkune jooksubaas. Sel juhul ollakse võimelised ka ultra läbima.

Samas kui tahta ultrat korralikult joosta, siis on ultra oluliselt keerulisem jooks kui teised jooksualad. Seda nii organismi ettevalmistamisel jooksuks kui ka organismi töövõime heal tasemel hoidmisel kogu jooksu vältel.

Lisaks on ultral ja ultral vahe. Valmistumine punktist A punkti B kulgeval mägiseks ultraks või väiksel laugel ringil joostavaks ultraks nõuavad täiesti erinevat lähenemist. Erineb nii füüsiline ettevalmistus kui ka jooksu taktika.

Laugel maal väiksel ringil ultrat joostes saab eelnevalt välja arvestada nii toitumise kui kiiruse graafikud. Töötavad samad jooksulihased mida kasutatakse tavamaratonil, jooks kulgeb üldjuhul ühtlases tempos, joogipunktid asuvad kindlate vahemaade tagant jne. Seetõttu on selliseks jooksuks valmistumine lihtsam. Pulss tõuseb vaikselt vaid tulenevalt läbitud pikast vahemaast. Sama teeb laktaat.

Mägiultral sõidab pulss pidevalt üles-alla. Tõusud panevad suured reielihased töösse, mistõttu peab süda oluliselt rohkem tööd tegema, et neid kõige vajalikuga varustada. Mägiultra tähendab pikki tõuse punases tsoonis. Alla joostes saavad samuti põhikoormuse reie pealmised ja reie lähendajalihased. Lauskmaal joostes on need hoopis teisejärguline lihasgrupp. Mägiultral ei ole võimalik täpselt välja arvestada ei eeldatavat jooksu tempot ega ka millal jõuad järgmisse toitumispunkti. Ilmal on mägedes hoopis teine mõju. Temperatuur ja pinnakate võib muutuda väga suurtes piirides. Iga kaasa võetud ese on lisaraskuseks aga mida tegelikult vaja läheb selgub alles jooksu käigus. Ajaliselt võib mägiultal kuluda topelt aeg võrreldes lauskmaal jooksmisega.

Kokkuvõttes loogiline ultrajooksja areng võiks alguse saada laugematest jooksudest ning järk-järgult jõuda nõudlikemate mägisemate jooksudeni.  Pikalt ja aeglaselt joosta võib ehk mingi aeg ettevalmistaval perioodil kuid see on selgelt ühekülgne lähenemine.

Hakates koostama plaani ultrajooksuks valmistumisel peab teil olema selgelt silme ees, mis jooksuks te valmistute. Sellest saab kogu treeningplaan ja fookus alguse.

No comments:

Post a Comment