Monday, September 10, 2012

Mõned read Tallinna maratoni järgselt

Tehtud.

Meel rahulik.

Natuke jäi puudu.

Samas ju siis ei olnud veel aeg,

tõmmata joon hooajale alla ja riputada sussid varna.


Peab hakkama joomist harjutama.

Jooksult. Mitte õhtuti.

Peab end välja puhkama.

Vähem töötama. Eriti õhtuti.


Iga maraton on õppetund.

Oska vaid tähele panna

pisiasju,

mida saaks teha teisiti.

.
Edaspidiseks tallele:
- Tallinnas tuleb jätta väike ajavaru lõpuks. Paksu Margareta tõus, vanalinna munakivi tee, järsud pöörded. Lõpus annad ära vähemalt 30 sekundit.
- Joogipunktis pead olema esimeste hulgas. Laud on liiga lühike, et tagant pundis jooksu pealt jooki kätte saada.
- Tuulise ilmaga töötab jooksmine rühmana. Kuigi esimesel ringil on sebijaid palju ning tuleb olla ettevaatlik.
- Võimalusel palu sõpru oma joogiga appi joogipunktide vahelistele kohtadele. Saad oluliselt ühtlasemalt joosta ning säästad joogipunktide pauside arvelt kokuvõttes nii mõnegi minuti.
- Vaheaegadega pael käele. Hea hinnata jooksvalt palju kokkuvõttes plussis või miinuses.

2 comments:

  1. Edu, jooksid siiski suht korraliku maratoni. Endal kahjuks maraton ebaõnnestus. Juhtus seekord nii, et läks peaaegu kõik valesti, mis ühel maratonil minna saab. Algatuseks jäin peale Pühajärve jooksu haigeks.......2 nädalat oli piisav et kevadsuvine hea vorm hävitada.....proovisin vaikselt vormi koguda, kuid olulised treeningud jäid tegemata, ja juba Ülemiste jooks näitas, et minekut ei ole. Tempo mis kevadel oli nii lihtne (4 min/km), oli nüüd paras katsumus. Maratoni päeval alustuseks jäi kogemata enne starti olulised kohad vaseliiniga määrimata...tulemuseks veritsevad kohad juba 15km peal. Lisaks külmetasin päev varem end, nii et jooksu alustasin valusa kurgu ja kergelt pitsitava tundega kopsudes ( maratoni järgselt jälle üle nädala haige). Edasi keegi astus juba esimestel kilomeetritel mulle tossule, nii et paelad lahti... jooksin maratoni lahtise tossuga, mis ühtaegu väsitas ja teisalt hõõrus väikesele varbale villi. Lisaks see joogipunktide teema, et kui grupi taga tulid jooki saama, siis vahel pidi lausa seisma jääma, et mitte joogist ilma jääda ja hiljem jälle kiirendada, et grupis püsida....lisaks olematu vorm...nii juba esimese ringi lõpus Kaarli kiriku juures tundsin, et jalad tegelt pehmed. Nii otsustasin 23km paiku, et jään maha ja keskendun vaid isiklikule rekordile, mille graafikust esimese ringi lõpuks 3 minutit ees olin. Arvestasin, et jooksen nüüd 4.30min/km ja lõpuajaks 3:05-3:08....a seda vastupidavust ikka ei olnud.....soovitud tempot suutsin siis pidada 33km peale, siis vaikselt kustusin.....viimase 3km peal isegi nii palju, et isegi rekordile suutsin veel seniks peaaegu minutilisest eduseisust lõpuks minutiga kaotada.

    ReplyDelete
  2. Kui aus hinnang, siis keskpärane tulemus. Arvan, et see oli ka hetke võimete piir. Ma ei saanud tulla koormusest õigesti välja (tapering oli metoodiliselt vale). Samas oli see ainuke valik kuna olin jõudnud tõenäoliselt väiksesse ülekoormusesse. Aga vigadest õpitakse. Mis mind imestama ajas, et mitmed jooksjad (sh sa ise) pooltikute aegade põhjal oleks pidanud olema minust pikalt ees. Aga ei olnud. Osasid põhjuseid ma aiman, aga mitte kõiki. Tajun, et mida lähemale jõuad võimete piirile, seda olulisemaks muutuvad pisiasjad ja seda suuremad on riskid.

    ReplyDelete