Tuesday, November 10, 2009

Jooksmine kui üks mediteerimise viise

Olen täheldanud, et peale jooksu tunned ennast rahulikumana. Oma kogemuse põhjal tean, et jooksmine aitab unustada päevaseid tööpinged.

Jooksmise, ja lihtsama meditatsiooni, sarnasust märkasin, kui lugesin üht Dalai Laamaga koostöös kirjutatud juhtimisteemalist raamatut (1).

Raamatus oli juttu kõndivast mediatsioonist kui ühest lihtsamast meditatsioonivormidest. Harjutuse sisu oli lühidalt järgnev:  kõndimisel ühe jala teine-teise ette tõstmine peab muutuma ainsaks fookuseks, mille tulemusena arendakse teadlikkust ja keskendumist. Mõistus jälgib käimist(jalgade rütmi, liikumist ja asetust) ja tuleb püüda vältida mõtete minemist millelegi muule ning mõtete ekslemist.

Mõtlesin, et sama tegevus toimub jooksmisel kui jälgid jala mahepanekut, kontrollid kehaasendit, jälgid hingamist ja mõtled kuidas võiks liikuda ökonoomsemalt. (viimane on sarnane samast raamatust loetud natuke keerulisema meditatsiooni tasemega ehk analüütiline meditatsiooniga) .

See võib seletada, miks peale jooksmist on vaim puhanud, kuna sa oled vaimu treeninud ja saanud keskenduda ning lülitada mõistuse välja päeva saginast ja päevaprobleemidele lahenduste otsimisest. Jooksjad kogevad ka mõnikord, et keha muutub kergeks ja jooksmisel tuntakse erilist õnnetunnet (internetis leiab vastavaid kogemuste kirjeldusi). Ka see võib olla seletatav nö meditasiooni mõjuna, mille kutsub rütmiline ja keskendunud tegevus.

Asicsi moto, mis annab edasi selle firma lähenemist jooksule:
"Minu keha viib mind punktist A punkti B aga tõeline rännak toimub minu meeltes"

Kokkuvõttena jookse, jälgi oma keha reaktsioone ning kasuta jooksu kui ühte võimalust mediteerimiseks ja oma vaimu täiustamiseks.



(1)Tema Pühadus Dalai Laama ja Laurens Van Den Muyzenberg. Juhi tee. Tänapäev.2009