Soojendusjooksul sai selgeks, et tuleb tehniliselt raske jooks, kuna esimesel poolel distantsist on tõenäoliselt tugev vastu/küljetuul ning alles teisel poolel pöördub tuul taganttuuleks. Järelikult esimene pool maad tuleb katsuda hoida tuulevarju ja hoida energiat ning kui jooksu teises pooles on veel jõudu, siis tagasirgel järve ääres saab natuke kiirust juurde panna. Otsustasin võrreldes eelmiste aastatega muuta taktikat ja startida seekord esireast, et leida alguses kohe sobiv punt kellega esimene pool koos joosta.
Peale starti. Pilt: www spordiportaal.ee
10 kilomeetri vaheaeg tuli mõni sekund alla 39 minuti. Pole elus nii kiiresti kümmet jooksnud. Super.
Viimastes mägedes, kuigi tundus et olin natuke taastunud, ei olnud jalgades piisavat jõudu, et liivases pinnases üles alla joosta. Mulle meenus treeneri kommentaar ühel treeningul, et mul jäid suvel olulised jõutreeningud tegemata ja kiirematel kiirustel annab see tunda. Kiirus langes 4’10 peale ja mitmed, kellest olin vahepeal möödunud läksid minust mööda.
Viimased kilomeetrid. Juba minnakse mööda. Pilt: www spordiportaal.ee
Samas kokkuvõttes olen rahul, sest aeg 55.17 tähendas eesmärgi, läbida maa 56 minutiga, saavutamist. Eelmise aastaga võrreldes ajaparandust üle 4 minuti on samuti hea tulemus. Võrreldes eelmiste järvejooksudega oli sel jooksul samuti toimunud ka suhteline edasiminek võrreldes teiste jooksjatega. Naiste arvestuses neljas koht, kokkuvõttes 52. koht, on harrastusjooksjale juba hea tulemus. Selle jooksu kohaad ja ajad ei pruugi näidata jõudude õiget vahekorda kuna paljudel jooksjatel on eelmise nädala poolmaraton jalgades ning mitmed tugevad jooksjad ei tulnud starti.
Kokkuvõtteks seni kiiremast jooksust:
- Kuni 8 kilomeetrini suutsin hoida nii rütmi kui ka kergust. Samuti talusin (suutsin kaasa teha) väikseid rütmimuutusi. Kolmandik jääb veel puudu, et hoida jooksu kergust lõpuni. Selle kallal tuleb veel tööd teha.
- Nüüd olen valmis järvejookse algusest peale täisvõimsusel (omal kiirusel) jooksma. Kui lõpus väga ära ei kustu, siis kohtade mõttes jooksu viimases kolmandikus enam olulisi muutusi ei toimu. Kiirem algus tähendaski tõenäoliselt kõrgemat asetust lõpuprotokollis.
- Mida kiiremate jooksjate hulka saad, seda ühtlasemalt (targemalt) rühmas joostakse ja ei toimu arutut nõelumist ja tempovahetusi. Ka joogipunktis saab joogi paremini ja kindalamat kätte.
- Tundub, et on veel mõningane varu edasiminekuks, samas säilitades harrastajale mõistlik treeningmaht. Selles mõttes Meelis Minni metoodika töötab. Lugedes teiste jooksjate kohta mahtusid (paljudel üle 160 km nädalas - 10-14 trenni nädalas) ja kõrvutades selle jooksu tulemusi, siis Meelis suudab pea sama tulemuse saavutada poole väiksema nädalase jooksumahuga. Vaja on vaid kannatust, et samm-sammult edasi minna. Müts maha Meelise ees.