Sunday, March 20, 2011

Uneaeg ja taastumine

Kiirel ajal kiputakse sageli une arvelt aega näpistama. Ka mul jäi töö mõttes tippajal une jaoks tavapäraselt vaid 6 tundi. Mõnikord hommikuse kiiremate treeningutele sai mindud 5 tunnise une järel. Tagajärjeks tavapäraselt kõrgemad hommikused pulsid ning raskused kvaliteettreeningutel jooksule keskendumisega. Selged viited, et oht ülekoormuse tekkeks ning peaks rahulikumalt võtma ja puhkama.


Peale paari nädalat kõrgemad hommikusi pulsse otsustasin, et proovin, kas korraliku uneajaga saan tagasi ree peale. Jooksmises pausi ei tahtnud teha kuna treeningud on olnud tõhus abimees vaimsest tööpingest vabanemisel.

Katsusin sättida päevarütmi selliselt, et tööpäevadel tuleks uneaega ca 8 tundi ning nädalavahetusel magada senikaua kuni und (ehk 9-10 tundi). Peale 1,5 nädalat tundus, et lisauneaeg hakkas toimima. Hommikune pulss läks taas alla tavapärase 47 löögi. Ka treeningutel on nüüd kergem minek. Seda nii lõigutreeningutel kui taastava krossi ajal.

Erialases kirjanduses rõhutatakse uneaja tähtsust. Mida pikemaks läheb trenniaeg seda rohkem tuleb kavandada aega puhkuseks. Inimene õpib ikkagi pigem enda vigadest kui teiste kogemusest. Ei uskunud, et korralik uni võib omada sellist mõju. Tunnen, et puhanuna tehtud trennist on rohkem kasu ning ka rasked treeningud ei ole niivõrd koormavad kui teha neid jääkväsimuse pealt.

Parafraseerides tuntud ütlust” Puhata, puhata ja veel kord puhata!”.