Monday, September 19, 2016

Maratoni salakaval teine pool

SEB-il tempomeistriks olles nägin kuidas maratoni teine pool niidab jooksjaid.

Senine kogemus on näidanud, et kusagil poole distantsi peal on ca 60% grupist alles, 3/4 peal umbes 25-30% ja viimasel neljandikul on alles 10-15%, kes siis jõuavad lõpukilomeetritel tempomeistri maha raputada.

Suuremale osale grupist jääb kahjuks osutub valitud tempo liialt kiireks. Kui oled alustanud jõukohase tempoga siis jõuad ka viimase neljandiku ilusti ära joosta. Üle võimete algustempo tähendab aga piinarikast teist poolt.

Tempomeistrina olen ma üritanud alati joosta negatiivset spliti. Esimene pool enam-vähem täpselt ning teine pool natuke kiiremalt. Kuni 30 kilomeetrini tuleb hoida gruppi tagasi ja kusagil 35 kilomeetrist olen tõstnud natuke tempot.

Tempo valikul olen arvestanud, et taotletavast keskmisest kiirusest tuleb joosta 2-4 sekundit kilomeetri kohta kiiremalt. Sellega kogub igaks juhuks väikse varu, et joogipunktides jõuaks jooksjad end rahulikult kosutada ning tõsudel saaks anda natuke tempos järele.

Sageli vaadatakse eeldatav maratonitempo nn tempo tabelitest kas 10 kilomeetri või poolmaratoni isikliku rekordi põhjal. Need tabelid on üldjuhul koostatud kogenud jooksjate näitajate põhjal. Kogenenumate jooksjate puhul võivad tabelite kiiruste vahelised seosed isegi töötada. Samas esmakordselt maratoni joostes tuleks tabeli numbrile panna julgelt 15-30 minutit lisaks. Maratoni teine pool asub üldjuhul teisel pool piiri, mida tavatreeningutega ei ületata. Seetõttu lõikab 30-35 kilomeeter jooksjaid jalust.

Kogenenumatel jooksjatel võib see piir olla kaugemal. Samas joostes maratoni oma võimete piiril  on lõpp kõigile alati raske. Seda nii algajatel kui tippjooksjatel. Selleks lõpuosaks tuleb valmis olla. Mul läks päris mitmeid maratone õppetundideks kuni põhiasjad asjad loksusid paika.

2016 SEB maratoni eel. Foto: FB Jooksmine

Mida teha kui maraton ei tulnud välja nii nagu plaanitud? Seda tuleb võtta kui õppetundi, et järgmine kord tuleb olla kas paremini valmistunud või teha midagi teisiti, et jooks õnnestuks. Kõiki maratoni õnnestumist tagavaid tegureid on võimalik treenida. Analüüsides põhjuseid saab muuta ettevalmistust jättes plaanist alles osa, mis töötas, ning võtta käsile need küljed, mis vajavad paremaks muutmist.

Kogemuslikult 95% juhudel kui maraton ebaõnnestub on selle põhjuseks ebapiisav ettevalmistus. Kui on kindel soov joosta järgmine sügisel maraton paremini kui sel aastal siis tuleks ettevalmistusega alustada aasta varem ehk sügisel. Isegi kui juhtuvad aasta jooksul väikesed tagasilöögid (haigus vms) on aeg piisav, et viia jooksja järgmisele tasemele.