Monday, June 26, 2017

Augustiks august välja

Ka harrastusjooksjad võivad sattuda ülekoormuse tsooni. Kusjuures viga ei pruugi olla treeningus vaid muu elukoormus ei kannata täiendavat spordikoormust välja.

Tean mida tähendab kui üritad joosta kuid ei jõua. Alustad hea tundega kuid jõud raugeb trenni varajases faasis. Tahaks kuid organism ei tule järele. Liigud nagu oleks käsipidur peal. Ülejäänud päeva oled roidunud ja väsinud. Kaal liigub ühes suunas. Üles.

Pildil ülekoormatud mina 

Erialases kirjanduses, kus kirjutatakse taastumisest ja ületreeningu tunnustest olen tabanud korduvalt mõtet " Üldjuhul kui sportlikud näitajad hakkavad langema, siis on see ülekoormuse märgiks ja tuleb tõmmata pidurit mitte lisada gaasi (tõsta koormuseid)". Sageli seda ülekoormuse ja vormi languse seost ei teadvustada.

Kuidas august välja tulla?

Mind aitas järgnev retsept:

Esiteks. Treeningkoormused tuleb tõmmata maha ja jätta alles vaid kerged lühikesed treeningud. Kerge jooks 20-30 minutit on täiesti piisav et hoida jooksuliigutus meeles. Intensiivsetest või pikkadest jooksutreeningutest ei ole abi kuna need viivad tagasi sügavale auku. Ainuke, mida saab teha on rahuliku jooksu sisse aeg-ajalt enesetunde järgi mõned rütmijooksud. Kaua sedasi teha. Seni kuni tekib taas hea enesetunne.

Minul kulus töö ülekoormustest taastumiseks ca aasta. Seejärel jooksurõõmu taastumiseks kulus ca 6 kuud. Nüüd hakkab vaikselt enesetunne looma ning mõned trennid on juba välja tulnud.

Oluline on iga trenni lõpetada hea enesetundega. Kõnnipausid pikituna jooksu sisse aitavad alandada koormust ning tulla trenni lõpus hea värske tundega.  Treeningplaan tuleb ära unustada ja liigutada end enesetunde järgi. Väsimuse jälgimine on kõige olulisem. Kui on kõva väsimus sees siis tuleb pigem võtta trennivaba päev ning jätkata järgmisel päeval.

Teiseks. Uni, uni ja veelkord uni. Magamine sh väljamagamine on taastumise alus. Varakult magama mineku harjutamine aitab alustada päeva puhanult ning olla nii tööelus kui trennis produktiivsem. Kunagised magamata tunnid tuleb tagasi magada.

Üks tippjooksja jälgis reeglit, et kui öösel uneaega tuli alla 6 tunni siis ta jättis järgmise päeva treeningu ära. Väsinuna trenni tegemisest on rohkem kahju kui kasu.

Pilt hetkeseisust

Kuidas mitte uuesti auku tagasi kukkuda?

Põhimõtted on lihtsad:

1. Kõigepealt taastada trennide sagedus ehk saavutada olukord kus kerget jooksu saab teha 5-6 korral nädalas.

2. Seejärel võib üritada hakata nädalavahetuse trenni pikemaks venitada ning teha nädala sees kerge fartlek. Samas jälgida, et nendest kindlasti korralikult välja puhkaks. Vajadusel võtta lisa puhkepäev.

3. Mahu kasvatamisel tuleb kiirustada aeglaselt. Jooksutunde tekkimisel võib olla tahe treenida rohkem kui keha hetkel kannatab. Astusin ka selle reha otsa korra. Pika vaaate hoidmine aitab kiirustamise vastu.

August on võimalik välja tulla. Augustiks august välja.

Sunday, June 11, 2017

Iga ebaõnnestunud jooks on ebapiisava ettevalmistuse tagajärg

Selle jooksu järel otsustasin, et Laulasmaa Ultraga teen mõneks ajaks pausi sisse. Küsimus ei ole ei rajas ega korralduses. See kõik on super. Küsimus on keskpäevases kuumuses, mida mu organism pikalt ei talu. Ilma sellega toime tulekuta ei ole mõtet rajale minna. Seekord suutsin end kolme ringiga joosta pildi kaotamise piirile. Ja pikalt käimisest ma keeldun.

Kolm korda olen jõudnud sama tulemuseni: vedeliku osas täiesti kuivaks ning seejärel jooksmist takistavate kõhukrampideni. Vedeliku suuremas hulgas joomisest minu puhul ei piisa et hoida vedelikku tasakaalus. Proovisin seekord. Ma võin topside kaupa sisse kallata kuid sellest ei piisa.

Mõnele sobib joosta soojas. See jooks andis järjekordselt kinnitust, et mulle lauspäikse käes jooksmine ei istu teps mitte. 

Praktika on näidanud kuid minu organism suudab pikemalt liikuda vaid jahedas st kui temperatuur on 10 kraadi juures. 20+ kraadi juures kuumeneb keha üle ning organismi lükkab kehatemperatuuri jahutamiseks kogu vedeliku välja.

Näen pikas vaates kahte lahendust: tuleb leida võimalus kolida mingiks perioodiks kuuma kliimasse, et õpetada keha toime tulema kuumaga, või valida pikemate jooksude paikades jahedamad (lumised) rajad. 

Olen uurinud kõhukrampide teemat ning üks sagedamini mainitud põhjustest on organismi vedelikukaotus. Järgmine põhjus on kere süvalihaste nõrkus ehk süvalihased väsivad ja ei jõua hoida seedeorganeid enam paigal. Mägistel jooksudel on raputamist omajagu ning ka seda seost olen tundnud. Kolmas põhjus on liigkanged süsivesiku kogused (sh süsivesikutest fruktoos), mis ei imendu ja tekitab seetõttu probleeme.

Kõrvutades loetletud põhjuseid olude ja jooksudega, kus on olnud mul probleeme, on selge seos kuumuse ning vaevuste vahel. Nüüd kus eeldatavad põhjused on teada tuleb hakata otsima lahendusi. Põhiküsimus on kas suudan keha harjutada pikalt töötama kuumuses.

Teiseks ei ole mõtet minna rajale ebapiisava ettevalmistusega. Sellel saab olla vaid üks väljund. Ei ole mõtet viidata oludele või muule taolisele. Kui ettevalmistus on kehv siis ei saa loota muud kui kehva tulemust.