Millist jooksujalanõud valida? Sellele mõtleb nii jooksuga
alustaja kui edasijõudnu.
Kui on oluline ilus uus mudel, siis tuleb ostmisega oodata
kevadeni. Jalanõude tootjad tulevad kevadeti välja uute mudelitega. Kui aga on
soov natuke säästa, siis on mõistlikum teha ost sügisel, kui lõppeva hooaja
mudelid alla hinnatakse. Tõsisemalt harjutaval harrastajal kulub hooajaga umbes
kaks paari (igapäevane treeningjalanõu ning kergem võistlusjalanõu), mistõttu võib
ostu ajastus anda märkimisväärse säästu.
Ma olen mõtelnud jooksu ajal erinevate jooksujalanõude
teemadel kirjutatud artiklite peale. Ühtedes rõhutatakse pehmenduse ja toestuse
tähtsust ning teistes laidetakse seda,
soovitades minna algupärase juurde ehk paljajalu (st varvassussides) jooksmist.
Arvan, et on olemas teatud seaduspärasused, mida nende artiklite
lugemisel tasuks arvestada.
Jooksmisega alustades tuleks eelistada toekamate
pehmendustega (raskemaid) jalanõusid.
Enamik inimesi unustab lapsepõlve jooksuoskuse ära. Mida aeg
edasi, seda vähem lapsi liigub joostes ehk seda oskust paljudel kahjuks ei
tekigi. Täiskasvanuna jooksmisega alustades on meil sees käimise liigutus ja
ka jooksmisel kasutame sisult käimise liigutust. Asetame jala kaugele ette maha
ning jookseme (astume) üle kanna. Jooksmisega alustades on jalalihased
nõrgad ja ei suuda hoida jalga õiges asendis ega tagada vajalikku vetruvust. Siit ka põhjendus, miks vajatakse jooksmisega alustades hea kannapehmenduse ja toestusega jalanõusid. Algaja
jooksja ei jookse kiiresti, mistõttu ei ole niivõrd tähtis jalanõu kaal.
Kui jalg harjub muutub tugevamaks võib hakata
vaatama kergemate jalanõude poole.
Jooksmisega alustades kohe kergeid, ilma toestuseta
jalanõusid osta, on riskantne. Kui te ei ole kergkaalus (pikkus miinus 110), siis on oht pehmendusteta
jalatsitega end ära põrutada ning jooksmise harrastus või lõppeda peatselt (põlvevalud, seljavalud jne).
Kergem mudel tähendab vähem toestust ja põrutuse kaitset. Ühelt poolt kulub jooksmisel vähem energiat.
Samas kergem jalanõu eeldab, et jalalihased on tugevamad ning suudavad kaitsta
põrutuse eest.
Selle aasta SEB Tallinna poolmaratonil põrutasin päka kerga jalanõuga päris ära, mistõttu otsustasin sügisese maratoni joosta raskema, kuid rohkema tostusega jalanõuga.
Selle aasta SEB Tallinna poolmaratonil põrutasin päka kerga jalanõuga päris ära, mistõttu otsustasin sügisese maratoni joosta raskema, kuid rohkema tostusega jalanõuga.
Varvassussidega jooksevad tõsised entusiastid.
Varvassusside pooldajate üheks argumendiks on viide, et see
on pöördumine tagasi algupärase (loomuliku) jooksu juurde. Iseenesest õige,
kuid kui ennemuiste joosti ja liiguti palju palja jalu on sellest ajast siia-sinna
asfalti maha pandud ning viimane põrutab kõvasti.. Jooksjad räägivad, et ka
asfaldil on erinev pehmus. Kõnniteel olev asfalt on väidetavalt pehmem kui
autoteel. Ma ei ole küll vahet tunnetanud kuid selles kogemuses sisaldub oma
iva tõtt. Tasuks tõsiselt mõtelda, et kui soovite joosta maratoni, siis selle varvassussides
ettevõtmine saab olema tõsine katsumus. Algaja jooksja ei tohiks maratoni
kindlasti varvasussides ette võtta.
Möönan, et paljajalu või varvasusssides jooksmisel on kasu
jalalihaste arendamisel. Samas seda tuleb teha pehmel pinnasel. Maratoni
läbimine eeldab rohkem kaitsvaid jalavarje.
Millist marki eelistada on minu hinnangul meeldivuse
/sobivuse küsimus.
Jalakuju, jooksustiil
jms on inimestel erinev, mistõttu valiku tegemiseks tuleb erinevaid mudeleid proovida. Mul oli
näiteks Adidase jalanõuga kogemus, kus erinevatel aastatel toodetud sisult samast
mudelist üks paar hakkas hõõruma ja teine paar ei hakanud.
Eks iga margi müüja kiidab oma mudelit. Samas olen teinud mõned üldistused proovitud mudelite põhjal (igast ,margist olen proovinud vähemalt 3 erinevat mudelit):
- New Balance – Plussiks, et sama mudelit on võimalik saada erineva laiusega jalale. Mis mulle ei sobi, on viimaste aastate mudelitel laiast tallast tulenev liigne toestus, mis mind näiteks jooksmisel häirib. Talla materjalina kasutatakse erilist põrutust summutavat kummi, mis säästab küll jalga põrutuse eest kuid mulle tundub, et see teeb jalatsi jooksmisel tuimaks ja summutab ühtlasi äratõuke. Samas olen täheldanud, et New Balance põhja kummisegu ja muster on selline, mis tagab hea pidamise talvel libedusega joostes.
- Asics – hästi pehme ja vetruva põhjaga. Geel kaitseb hästi põrutuse eest. Hästi rulluvad. Samas jalatsi siseosa materjalid on õrnad ja minul kulus kannaosa materjal seest ruttu katki. Viimane oligi põhjuseks, miks olen jalatsi marki vahetanud, kuna Asics ei pea mul vastu. Tald peaks vastu, kuid vooder laguneb. Sama igati sobiv jalats jooksmisega alustamisel.
- Adidas – jäigema tallaga, mis annab hea rajatunnetuse. Rulluvus keskmine ja heast vastupidavast materjalist. Ka hind mõistlik.
Kokkuvõttes võiks olla jalanõude kapis mõned paarid varuks. Kiiremate lõikude ja võistluse jaoks võiks kapis olla kergem mudel ning pikkade asfaldiotsade tarbeks raskema ja rohkema toestusega
mudel.
Kui üks treeningust taastub, saab teisega joosta. Nii imelik kui see ei ole vajab lisaks jooksjale ka jalanõu taastumist.
Kui üks treeningust taastub, saab teisega joosta. Nii imelik kui see ei ole vajab lisaks jooksjale ka jalanõu taastumist.