Saturday, May 18, 2013

Spordisõltuvus

Uuringud on näidanud, et sportimisel, kui tempo on keskmine või kõrge, võib organism hakata tootma endorfiini. Tegu on organismi enda poolt toodetava mõnuainega, mis tekib keha reaktsioonina füüsilise koormuse mõjude kaitseks. Pika-ajalisel koormusel muutub aine eritumise tulemusena pingutus äkki kergeks ning füüsiline koormus pakub naudingut. Näiteks jooksmisel muutub samm kergeks ja me nagu hõljuksime maa kohal. 



Inglise keeles on selle nähtuse nimetuseks „running high“. Treeningul saavutatud heaolu tunne valdab meid pikalt ka treeningu järgselt. 

Endorfiini eritumine on üheks põhjuseks miks tekib trennisõltuvus ja suurema doosi saamiseks hakatakse pingutama järjest rohkem ja rohkem. Teisalt uuringud on samas näidanud, et inimesed, kellel ei eritu sportimisel endorfiini, ei naudi füüsilist pingutamist. Samas sport ei ole ainuke võimalus „laksu“ saamiseks. Endorfiini eritumine suurenemine võib kaasneda kui naudime head toitu või magusat, tarvitame alkoholi, seksime, mediteerime jne. Eks igaüks valib oma tee.

Spordisõltlaseks ei saada kohe sportimisega alustades. Omast kogemustest võin ütelda, et sportimisega alustades minu keha tõsiselt protestis. Mäletan, et alguses tuli end tõsiselt sundida ning spordi nautimiseni läks mul vähemalt aasta jagu aega.

Alustasin jooksmisega pärast 32 eluaastat. Paljudel on 30-40 eluaasta vahel nooruses püstitatud eesmärgid saavutatud: omandatud haridus, loodud pere, soetatud kodu, karjääri mõttes on selge tehtud valikute tulemus mis on saavutatud jne. Lapsed on sageli vanuses kus hakkab natuke taas enda jaoks aega tekkima. Peeglist vastu vaatav +10 või rohkem ülekilo ei tekita rahulolu.

Ringeldes harrastusportlaste hulgas olen täheldanud, et ühtesid ajab sportima vajadus tõestada, et ma ei ole veel vana. Teised soovivad vaheldust ellu ning teha midagi uut, mida enne ei ole teinud. Kolmandatele palub sport võimalust suhelda ja leida uute tuttavatega võimalus oma harrastusest rääkida. Neljandad leiavad spordi näol võimaluse põgeneda koduse rutiini tõttu raskeks muutunud suhte eest. Viiendad proovivad natuke sportimist ning saavad targemaks, et sport ei ole nende jaoks.

Mitmed eelnimetatutest satuvad spordisõltuvuse lõa otsa. Need sportliku vormi tõusuga kaasnevad heaolutunde kõrghetked on nauditavad. Sede tunnet, mida saavad tunda inimesed kes on heas sportlikus vormis, kogevad vähesed.

Mina sain esimese tõsisema endorfiini annuse kätte oma esimesel maratonil Helsingis. Eks lisanaudingut pakkus teadmine, et tegin ära. Kuigi jooks oli ka kannatuste rada on meelde jäänud vaid positiivne pool ning seni ei unusta õnnetunnet mis valdas lõpujoont ületades. 

Sellest jooksust alates on sportimine muutunud lahutamatuks osaks päevarutiinist.

Tean ka seda, et kui õigel ajal mitte tagasi tõmmata siis tööstressi jms koosmõjul jõuavad paljud spordisõltlased lõpptulemusena ülekoormuseni. Olen kogenud ka seda piiri.

Ma ei oska anda hinnangut, kas spordisõltuvus on hea või halb. Arvan, et kuigi alguses me kaasad ei mõista meie harrastust mõistavad nad, et kokkuvõttes on ikkagi parem kui oma tekkiva teise nooruse energia või ülepea tõusnud stressi suuname sportimisharrastusse ja ei otsi lahenduseks muid alternatiive.