Thursday, July 26, 2012

Pikad ja veelkord pikad jooksud


Käesolev hooaeg on kulgenud mõnevõrra erinevalt eelmistest. Teravamat intervalli ei ole jooksnud ning põhirõhk on olnud pikal otsal ja maratonitempos jooksul.

Võrreldes eelmise hooajaga on lisandunud tavapärasele pikale otsale nädala keskel poolpikk jooks (15-20 km) ja kord nädalas pikad lõigud. Sisuliselt on nädalas kolm korralikku pikemat (ca kahetunnist) trenni ja ülejäänud päevad on kas taastava või ettevalmistava iseloomuga. Samas endiselt harjutan ühe korra päevas, sest teiseks trenniks ei tunne hetkel vajadust. Pigem tunnen, et on vaja puhata ning lisakilomeetrid vaid suurendaks jalgade väsimust.

Harjutamisel pooldan seda lähenemist, et maratoniks ettevalmistumisel tuleb eelistada pigem ühte pikemat trenni kahele lühemale päevas. Olen aru saanud, et ´maratoniks valmistumisel saab vaid pika jooksuga lükata seda nähtamatut müüri edasi. Loodan, et treeningu tulemusena olen suutnud lükata maratonis tekkivad rasket punkti võrreldes eelmise aastaga 4-5 km võrra edasi.

Pete Pfitzingeri väitel jookseb päeva treeningkorra lisamise piir maratoniks valmistumisel kui nädalamaht kasvab püsivalt üle 110 km. Keskmaas on tema sõnul mudel teine. Seal on värskus kiireks trenniks oluline ja seetõttu kahe lühema trenni kasutamine igati hädavajalik.

Pikkade jooksude toimet ja muutunud treeningmudelit katsetan Narvas. Narva poolmaraton peaks näitama, milline on olnud muutunud treeningplaani mõju. Loodan teha veel jäänud kahe nädala jooksul teha mõned kiiremad lõigutreeningud kiiruse tõstmiseks. Paari trenniga veel kiirus ei kasva kuid ehk mõni sekund ikka. Narvas üritan joosta vahelduseks ka korralikuma aja.

Kahe kuu jooksul, mil kirjutamises oli paus, olen nii mõnedki kilo raamatuid läbi lugenud. Loetu vajab settimist ning paljud kohad nõuavad mõtete klaarimiseks läbi kirjutamist. Loodan olla järgmistel kuudel usinam kirjutaja ja jagada lugemisel saadud kogemust.