Tuesday, March 17, 2020

Kui joosta ei saa ...

„Kui oled kõrini pasas siis ei saa pead longu lasta“ ütleb rahvatarkus.

Kogenud tohter teadis ilma pildita, et tõenäoliselt on katkine menisk mu põlvevalu põhjuseks. Tehtud pilt põlve sisemusest andis kinnituse: vasaku poole menisk on praguline ning üks tükk on läinud liikvele. Kui joosta tahan tuleb eraldunud meniski tükk välja võtta.

Menisk on kõhre taoline kiht põlves, mis hoiab luid teineteisest lahus, et põlve painutades luud omavahel kokku ei puutuks. Vanemaks saades muutub menisk rabedamaks, mis omakorda tähendab, et meniski katki minek on iga aastaga järjest tõenäolisem.

Tohter küsis, et kas oskan olla ilma jooksmiseta. Ta ei teadnud, et olles lugenud hulgaliselt juhiseid, kuidas põlve lõikusest taastuda,

„Meniski operatsioonist taastumine võtab aega keskmiselt 6 nädalat. Liikuvust ja lihaste funktsiooni parandava ravivõimlemisega tuleb alustada koheselt pärast operatsiooni. Jalale võib täis raskusega astuda umbes nädala pärast. Treeninguid vees ja veloergomeetril sõitmist võib alustada paari nädala möödudes. Jooksma saab hakata enamasti ühe kuu möödudes.“

Vastasin tohtrile, et jooksmata olemine mind ei sega.

Olin otsustanud ettevalmistavate taastumisprotseduuridega alustada varem.

Võimlemise ja lihaste tugevdamisega saan alustada varem. Jõusaalis on suurem võimalus erinevateks harjutusteks kuid kui tahtmist on saab ka kodustes tingimustes põhiasjad ära teha. Paari kuuga ehk õnnestub tekitada puuduvatesse kohtadesse lihased ning seejärel saab neid järkjärgult treenida tugevamaks.

Taastumiseks rattasõit. Sobib liikumisvormiks juba praegu. Ratas hoiab nõrgad reiepealsed töös, eriti kui watte juurde keerata. Teisalt saab pikema rahuliku rattasõiduga taastada aastaga kadunud aeroobset baasi. Nelja kuuga peaks teoorias saama juba päris hea põhja laotud.

Selleks ajaks, kui suve teises pooles loodetavasti lõikuslauale pääsen, peab füüsis olema heal tasemel, et edasine jooksurajale naasmine kulgeks kindlamalt. Sest ega siis pole pikalt aega atra seada. Kui jalad vähegi kannatavad tuleb kevadeks plaanitud ultrajooks sügisel ära teha. Koroonaviirusel on ka positiivne külg antud olukorras – enamik jooksuvõistlused lükatakse edasi.

Peaasi on pead mitte longu lasta.

Saturday, December 28, 2019

Kehva füüsilise vormi süüdlast otsi peeglist

Vanarahvas teadis et ”Veerevale kivile ei kasva sammal”. See vanasõna käib ka inimese kohta ja viitab, et peab end liigutama hoidmaks organismi normaalselt toimimas. Mida vanemaks inimeseks saab, seda olulisemaks muutub see rahvatarkus ja enese liigutamise tähtsus.

2019. aasta kulges mul pea pooles ulatuses jooksuvabalt ning tagajärjeks sügisest alates valutav põlv. Tõenäoliselt istuva eluviisist tulenevad kinnised (lühikesed) taga reie lihased ja nõrgaks muutunud reie pealmised lihased viisid põlve mehaanika paigast ning tagajärjeks valu põlvest. Valu tekkis iga kord pikemalt kontorilaua või autorooli taga istumise järgselt. Kui hakkasin kõndima, siis valu taandus.

Valu on alati tagajärg. Me võime süüa valuvaigisteid kuid see ei vii ära valu põhjust. Valu saab vältida vaid valu ennetades. Põlve puhul on oluline, et oleks tagatud teda ümbritsevate lihaste toonus(tugevus). Eriti oluline põlve tervise jaoks on reie pealmised lihased, mis kaitsevad põlve koormuse eest ja tekitavad lühenedes ruumi põlve normaalseks liikuvuseks.

Kui paljud inimesed, kes kurdavad põlvevalu üle, on tugevdanud korrapäraselt oma reie pealseid lihaseid? Meniski kulumise ja vigastuste üheks tõenäoliseks põhjuseks on suur kehakaal ja nõrgad reie pealmised lihased. Kui lihased ei hoia luu otsasid õiges kauguses, siis nühkides kogu oma keha raskusega luu otsi mõlemalt poolt päevast päeva meniski vastu kulutame ta ju ära. Lihtne mehaanika – suurem hõõrdumine suurema jõuga tähendab kiiremat kulumist.

Põlve ehitus


Selleks, et olla kindel et menisk ei ole saanud viga, lähen uuel aastal tohtri juurde. Kindluse mõttes on asjatundja arvamus oluline ja tänapäeva tehnoloogia lubab piiluda põlve sisse.
Senikaua on ainuke toimiv viis olnud valust lahti saamiseks korrapäevaste reie pealsete lihaste tugevdavate harjutuste tegemine – staatiline iseasend ja igapäevane kükkide seeria.

Tasapisi on valu kadunud ja loodan, et uuel aastal saan loodetavasti juba jooksusamme teha. Hetkel veel ei jookse. Valuga jooksmine harjutab ajju vale liigutusmustri ning selle välja saamine hiljem on väga pikaajaline protsess. Jooksma lähen siis kui saan joosta valuta.

Ma loodan, et järgmine aasta saan taas joosta ning ehk avaneb võimalus läbida oma esimene 100 miili. Igatahes ettevalmistused lihaste tugevdamise näol uueks hooajaks on alanud.

Olen hetkel piltlikult "põlvili" kuid loodan, et suudan saada taas jalule ja jooksma.

Idamaade eluenergia liikumise õpetuses rõhutatakse, et liksaks vaimule tuleb hoida vormis ka keha. Eluenergia tuleb hoida liikumas ja selleks tuleb igapäevaselt oma füüsisega tööd teha. Ainult mediteerimisest ei piisa, et hoida vaim korras ja tugev. Inimese füüsis on sama oluline.

Mina alustasin 10 minutilisest igapäevasest harjutuste rutiinist. Iga pikem teekond algab esimesest sammust.

Thursday, October 17, 2019

Treeningmahtude kasv

Pete Magill oma raamatus ”Kiired 5 km” (ingl. k. Fast 5k) soovitab mitte järgida laialt levinud soovitust et treeningmahtu võiks tõsta 10% nädalas vaid peab paremaks kasvatada mahtu iga kolme nädala tagant. Organism vajab koormuse kasvuga kohanemiseks ligikaudu 3 nädalat. Kusjuures algaja jooksja puhul saab tõsta mahtu 3 nädala tagant üle 10% aga kogenenud jooksjal, kes treenib oma võimete piiril, on 10% kasv liiga agressiivne ning võib viia kiiresti ülekoormusvigastuseni.

Kui lihased suudavad kohaneda iganädalase mahukasvuga siis kõõlused vajavad rohkem aega kohanemiseks. Seetõttu arvestab iga kolme nädala tagant mahu tõstmine rohkem kõõluste kohanemisvõimega ja risk Ahilleuse vms olulise kõõluse vigastusriskiks on oluliselt väiksem.

Mahu kasvatades tuleb kuulata keha ja leida see õige piir, mis on konkreetsele organismile sobiv. On jooksjaid, kes on saavutanud oma tulemused läbi suure mahu ja on jooksjaid, kes on saavutanud tulemuse läbi intensiivsuse.

Treeningkoormusi ja intensiivsust kavandades tuleb arvestada vanust. 40 aastasel on ca 1,5 korda pikem taastumiseks vajatav aeg võrreldes 20 aastase sportlasega. 60 aastaselt pikeneb taastumise aeg juba 2 korda pikemaks võrreldes 20 aastasega. Juhul kui seda ei arvestata siis on 40+ vanuses oht jõuda kiiremini ületreeningu staadiumisse kui nooremana.

Mida vanemaks me saame seda vähem vigu me saame teha.

„Ei ole vaja palju tarkust, et leida lahendus probleemile. Tegelik tarkus seisneb oskuses vältida probleeme.“

Friday, September 6, 2019

Vormikõvera tõusuks vajalikud eeldused

Marc Bubbs oma raamatus PEAK (Tippvorm) läheneb treeningmetoodikale mõnevõrra uue nurga alt. Ta kirjutab, et treeningplaani eelduseks on kõigepealt vaja saada korda kolm eeldust: uni, toitumine ja stress. Alles seejärel hakkab selle peale toetatud treeningplaan tööle.

Oma lähenemise ilmestamiseks toob ta mitmeid tehtud uuringuid, mis kinnitavad ta teooria paikapidavust. Paljuski toetub ta lähenemine päevarütmidele ehk kogu tegevus (uni, söömine, trenni tegemise ajad jms) peavad olema kooskõlas päevarütmidega. Kes inimese päevarütmide kohta soovib lugeda soovitan Satchin Panda raamatut ”The Circadian Code”, kes seda teemat on pikemat aega teaduslike meetoditega elu uurinud.

Uni
Uni on sageli komponent mille arvelt kiires elutempos näpistatakse treeningaega. Samas on see kõige olulisem eeldus, millest omakorda sõltuvad ka toitumine kui stress.

Mõned näited une ja spordivõimekuse seostest:
  • Pikendades öist uneaega 6,6 tunnilt 8,5 tunnile paraneb sportlase kiiruslik võimekus 5%
  • Sportlased peavad taastumisprotsessi magama 8-10 tundi. Samas mitmed uuringud on näidanud et 75% tippsportlastest magavad sageli alla 8 tunni. Kusjuures 10% nendest magavad alla 6 tunni ehk aja, kus unepuudus hakkab selgelt kahjulikult mõjutama sportlikku saavutusvõimet.
  • Vastupidavussalade sportlased vajavad rohkem uneaega kui jõuspordialadega tegelejad.
  • Vigastuste risk kasvab märgatavalt kui tekib kombinatsioon – treeningmahud kasvavad ja une aeg samaaegselt väheneb.

Lisaks une kestusele on oluline ka une kvaliteet ja ajastus. Inimese bioloogilised rütmid toimuvad teatud korrapärasusega. See tähendab, et ka unetsüklis on protsessid, mis toimuvad ja on tõhusamad teatud kellaaegadel. Neid rikkudes võidakse magada küll tunnid täis kuid kuna unetunni kvaliteet on vilets jääb une vajalik taastav toime nõrgaks. Vahetustega töötajad, öösel töötajad, sagedased lennureisijad, õhtul kaua üleval olijad jne peavad arvestama, et nad rikuvad oma loomilikku päevarütmi sh une kvaliteeti ning sellega kaasnevad suurenevad terviseriskid.

Toitumine

Toitumise puhul on oluline hoolitseda oma soolestikus elavate mikroorganismide ökosüsteemi eest. See võib inimeste lõikes väga erineda ja vähekvaliteetne toit muudab selle kiiresti vaeseks (vähevõimekaks). Seetõttu sama toidu puhul võib erinevate inimeste organism reageerida väga erinevalt. Alates toitainete omandamisest kuni veresuhkru mõjutamiseni.

Kusjuures tuleb arvestada, et pikad intensiivsed treeningud rikuvad märkimisväärselt seedeorganismis tasakaalu. Lihtsuhkrute tarbimine on näitena üks, mis muudab vaesemaks organismi mikrobioomi sh võimet toidust energiat toota ja omandada aminohappeid.

Teistpidi mõjub kasulikult kui suudetakse toitumine hoida 10-12 tunni sees ning ülejäänud päeva 12-14 tundi suudetakse olla söömata. See õpetab organismi kasutama energiatootmisel rasvavarusid. Näitena rütm hommikul 7-8 vahel hommikusöök ja õhtul kella viie ja kuue vahel viimane söök aitab hoida sellist rütmi. Kui magama minnakse kergelt näljasena siis see parandab une kvaliteeti ja õpetab organismi rohkem rasvavarudelt toimima. Kes kaalus alla soovivad võtta, siis olulisem sellest mida te sööte on see, mis ajavahemikul te selle toidu sööte. On näiteid, kus vastupidavussportlased, kes suudavad viia toitumise äärmusliku 8 tunni sisse, langetavad kiirelt kaalu ja teisalt paraneb vastupidavuslikud omadused (nb! Kiiruslikud omandused selle meetodi puhul kannatavad).

Stress

Kui inimene on välja maganud, siis talub ta paremini stressi. Stressi puudumise süüakse õigemini kuna keha ei nõua enam nii palju magusat. Treening põhineb keha viimisel stressi seisundisse ja sellest taastumisel. Juhul kui stressitase läheb paigast ei toimi treeningplaan ja on tõenäoline, et treeningmahtude tõstmisel jõuate tupikusse.

Kokkuvõtteks

Enne kui need kolm komponenti ei ole paigas ei ole mõtet küsida treeningplaani. Suure tõenäosusega treeningplaan ei too loodetud kasu. Põhjus lihtne, taastumiseks, vormikõvera tõusu eelduseks, ei ole loodud vajalikke eeltingimusi.

Alustada tuleks õigeaegsest ja piisavast unest. Seejärel saada toitumine ja selle ajastus kontrolli alla. Stress, kui te elus ei ole pöördelised või hullud ajad, loksub eelneva kahe muutuse mõjul ise normi piiresse.

Sellele vundamendile saab paigutada treeningplaani ning treeneri kavandatud treeningkoormused hakkavad tooma kavandatud mõju.

Thursday, August 22, 2019

”Heavy Metal Ultra” 2019

Lühendil HMU on mitmeid tähendusi. Keila terviserajal oli selle sisuks ultrajooks, kus DJ Olle järgmise muusikapala mängima hakates ei kutsutud kedagi tanstsule vaid mindi jooksma. Alguses suurema pundiga, ning nagu öistel pidudel ikka, kahanes hommikupoole seltskond väiksemaks. Jooks, kus täispangale minev jooksja ei tea kunagi kui kaua ja kui palju. Iga täistund uuele ringile ning joostakse senikaua kuni viimane püsti püsib.

Reede õhtul pärast väsitavat töönädalat öine jooks on alati ebamugav. Pärast paari tiiru oli mitme jooksja näoilmest ilmetest näha, et kergelt see jooks ei kulge. See andis ka lootust, et jooks ei kesta üle kahe ööpäeva ning korraldajad saavad pühapäeva õhtuks koju. Lisaks oli rada meeldivalt tehniline ja raske, mis samuti andis lootust, et jooks jääb mõistlikku ajaraami.

Tavapärasest ultrast erines jooks mitme asja võrra.
Tavapärasel ultral jääd mingist hetkest jooksma üksi või omas väikses grupis. Siin aga kogunes iga täistund kogu seltskond taas kokku ning koos mindi taas järgnevale ringile. Emotsionaalselt oli sedasi minu jaoks lihtsam joosta ning oli hea ülevaade jooksu võimalike liidrite edenemisest ja omavahelisest jõuvahekorrast.

Mida kiireminini sai ring läbitud seda rohkem sai puhata ja jäi aega taastumiseks. Kuigi pikemal puhkusel oli ka oma varjukülg ehk maha jahtumisest tulenevad kangemad liigesed ja lihased ringi algusmeetritel.

Rühmaga jooksma minnes kippus jooksutempo minema kiiremaks kui see pikka vaadet silmas pidades mõistlik oli. Kaarte segasid ka nn lühiversiooni jooksjad, kes võisid endale kiiremat jooksutempot lubada teades, et neil ei olegi plaanis lõpuni joosta.

Targemad olid kaasa võtnud lamamisvõimaluse ja sooja teki ning katsusid jõudehetkedel tukastada. Sooja ja kuiva riiet oli küll vaja. Jooksuringil läks nahk märjaks ja öösel hakkas mida hommikupoole järjest jahedam. Soe puljong õnneks andis nii sooja kui energiat.

Süüa ja juua võimaldab see formaat korralikult. Toidulaud oli ülikülluslik ning 10-15 minutise pausi ajal saab piisavalt tankida. Midagi kaasa võtma ja seljas tassima ei pea.

Mida ma järgmine HMU teen teisiti?
Esiteks proovin joosta ringe aeglasemalt, et säästa jõudu ja jalgu. Ei pea poole ringi peal otsustama, et jookseks ringi liidrile järele, et teada saada kuikiiresti kiiremad mehed jooksevad. Kuigi teisalt sain teada, et kiirelt oli singleid kuidagi lihtsam astuda kui aeglaselt neid kulgedes.

Juua tuleb ka ringi vältel. Tehniline rada teeb nahavahe märjaks ning vedelikku kulub rohkem kui märkad. Veepuudus oli jooksu lõpuks hoolimata jooksupauside ajal tarbitud vedelikust ja arbuusist märgatav.

Palju kuivi kihte tuleb krabada kaasa. Öösel kipub märja särgiga külm hakkama ehk paari ringi tagant tuleks panna kuiv kiht, et mitte liialt maha jahtuda.

Järgmine aasta, kui tervist ja vormi on, plaanin joosta kauem. Formaat on igati sobilik ajaliste jms piiride liigutamiseks.


Enne ja pärast jooksu.

Oli raju jooksupidu ja ultrajooksu pohmakat tuli ravida mitu päeva. Jõudu korraldajatele seda jooksupidu kordamast.

Tuesday, August 6, 2019

Mägijooksude tuur Rootsis – Tour de Fjällmaraton

Kui Kaupo ütles, et kavatseb minna nädalaks Rootsi Åre  piirkonda jooksutuurile, otsustasin selle katsumuse kaasa teha. Ees ootas 8 päeva vältel 6 maastikujooksu alates lühikesest sprindietapist kuni maratonini välja. Jooksud ja puhkepäevad olid järjestatud sedasi, et oleks võimalik taastuda järgmiseks jooksuks.

Alustuseks 27 kilomeetrine mägijooks, millele järgnes puhkepäev. Kolmanda päeva hilisõhtul oli kavas öine taastav lühike maastikujooks. Neljandal õhtul raske tõusuetapp. Viiendal päeval taas kergem krossietapp ja seejärel järgmisel päeval kiire sprindietapp. Puhkepäev vahele ja lõpetuseks kuninglik maraton. Kokku tuli läbida tuuril osalejatel 90 km ja 5000 tõusumeetrit. Tuuri esimestele, kusjuures eraldi arvestus oli üld- ning mägede liidrile (kiiremalt tõuse jooksjale), anti eraldi liidrisärk selga.

Maratoni esimest tõusu uudistamas

Me mõlemad saime seda, mida siia otsima tulime. Tõuse, juurikaid ja korraliku treeningmahu. Lisaks kaks nimelist võistlussärki, mõned lõpetajasärgid, klaasist meene jms.

Natuke jooksudest. Kõik jooksud vajasid korralikku maastikujalanõud ning korraldajad olid päris pika nimekirja kohustuslikust varustusest kokku pannud. Kõrgetel tippudel oli lisariietuse nõue isegi külma tuulega asjakohane kuigi praktikas keegi varustuse kõikehõlmavust ei kontrollinud. Käimiskeppe kasutasid mõned üksikud ning kohalikud üritasid kõiki tõuse, mis vähegi võimalik, joosta. Ja tugevaid jooksjaid oli stardis omajagu.

Pikk maastikujooks - Salomon 27 K
Jooks Ottsjöst Trillevallenisse kulges üle kolme mäetipu. Kokku 1150 tõusumeetrit. Minu jaoks oli see kõige raskem jooks, kuna treenitus oli vilets ning lihased hakkasid seetõttu teises pooles krampi kiskuma. Lisaks 30 kraadine kuumus jätis oma jälje. Punase jälje kaelale ja õlgadele. Rada oli päris tehniline ja juurikane. Kergemad osad olid vaid lühikesed laudteede osad läbi rabade. Vaated olid ilusad, kuid nende nautimiseks tuli korraks seisma jääda ja vaadata selja taha sest jooksmise ajal tuli hoida kogu tähelepanu ees lookleval jooksurajal. Juurikad ja kivid vajasid jooksu ajal oma tähelepanu.

Ööjooks Copper Night Run
Jooks, mis oli mõeldud vaid tuuril osalejatele. Stardiks viidi meid Fröa Gruva-sse (ajalooline kaevandus), kust pidime omal jõul jõudma tagasi 7 km kaugusel  mäetipus asuvasse hotelli Copper Hill Mountain lodge. Kui tavaliselt öösel ei läinud väga pimedaks, siis ööjooksu õhtuks kogunesid mägede kohale pilved, ning jooksu teises pooles oli äike välgu ja mürinaga kohal. Hea, et olin võtnud stardis ühe pealambiga soomlanna sappa, kes siis hämaratel metsavahedel aitas õiget rada leida. Jooksu lõpuks olime vihmast läbimärjad. Samas oli rada põnev ning lõputõus kulges üle metsiku sambliku. Tõeline maastikurada.

Püstloodis kilomeeter – Peak Performance Vertical K
Kes on Åre-s käinud, see teab kui äre on kõrgemast tipust alla sõita. Jooksjate ülesandeks oli aga täpselt vastupidine - alt Åre turuplatsilt joosta ja ronida selle kõige kõrgema suusamäe tippu. Kokku 1000 tõusumeetrit umbes 5 kilomeetri pikkusele distantsile. Minu jaoks esmakordne kogemus läbida selline ala. Ütleme, et ülesanne ei olnud kergete killast. Õnneks oli mäe ülemises otsas jahe tuul, mis jahutas piisavalt üle kuumenenud keha.

Taastav kross – Copper Trail 7k
Åre turuplatislt algav ja lõppev maastikujooks mööda mäekülgedel asuvaid matkaradu. Ainuke jooks, kus lõpukilomeeter oli asfaldil. Raskusastmelt ehk kõige kergem jooksudest.

Sprint 250 m / SWIX Spint.
Åre keskuses oli maha märgitud kurviline 250 meetrine krossirada. Alustuseks kvalifikatsioonid ja seejärel stardid veendandfinaalist kuni finaalini. Kaks paremat said igast jooksust edasi. Kindlasti nõuab rada maastikujalanõud, sest kurviline rohupinnasel ei olnud teistmoodi võimalik saada pidamist. Distantsi pikkus oli piisav, et saada piimhape lõputõusul jalgadesse.

KIA Fjällmaraton
Maraton üle mägede, läbi metsade ja rabade Vålådalenist Trillevallenisse. Kolm tippu oli vaja ületada, kusjuures kõige kõrgem kohe alguses. Raja lõpuosa ca 10 km kattub tuuri esimese etapi lõpuga. Kokku jooks numbritest tähendas 43 km ja 2100 tõusmeetrit.
Selleks, et saada maratoni lõpetaja medal tuleb meestel joosta aeg alla 5:30 ning naistel 6:15. Arvestada tuleb, et rajal on kolm joogipunkti, iga 15 kilomeetri tagant, millele lisandub neljas, viimase mäe tipus 39 kilomeetril. Rajad on kohati väga juurikased ja tehnilised. Tuuril osaleja peab arvestama ka üldise väsimusfooniga.
Testitud enda peal, et kui tõusud teha tempokas kepikõnnis ning lauged osad ja laskumised joosta, on võimalik jõuda meeste medali ajalimiiti.

Maratoni stardihommikul vana ja noor jooksja

Jooksutuurist kokkuvõtvalt
Väga hästi korraldatud jooksusari. Esimesel tuuril osalejaid ei olnud palju (ligikaudu 50 lõpetajat ehk umbes pool kirja pannutest) kuid loodetavasti leiab sari tulevikus huvilisi. Maratonis eraldistardis oli üle 500 lõpetaja ehk osalejaid, mille arvelt tuuri kasvatada, on olemas.

Tuur tervikuna on hea võimalus harjutada maastikujooksu ning miks mitte võtta seda tuuri kui võimalust treenida nädala jagu maastikujooksu. Igatahes väga ägedad tehnilised singlid ja rajad.

Meie Kaupoga olime kohapeal metsikult auto ja telgiga. (Ottsjö ja  Vålådaleni vahel on telkimiseks pärast silda kohe paremale üks väga mõnus rannaäärne). Taastumiseks pole ehk telgis magamine parim variant aga saab hakkama.
Ööbides Åre-s on võimalus minna starti korraldaja pakutava bussiga ja tagasi on võimalik saada kasutades kohalikku taksoteenust. Lühikesed jooksud olid kõik Åre  lähistel. Vaid pikkade jooksude finiš asus ca 25 km Åre-st.
Vahelduseks teistmoodi jooksutuur.  Murakaid oli sel aastal palju nii et jooksutuuri ajal polnud vaja teha muud, kui jooksuraja äärde kummardada ja krabada kämblatäis suhu.

Kes soovib järgmine aasta minna siis regada saab tuurile tuuri kodulehel. https://fjallmaraton.se/en/tour-de-fjallmaraton/

Monday, July 15, 2019

Ta jookseb pesapuu poole


”Täna siis jookseme pesapuu poole ”mõtlesin enne starti vaadates Rõuge vaateplatvormi.


Olen mõnel aastal Rõuges jala ja rattaga Ivari maha märgitud radadel kulgenud ning lootsin, et saan tõuse ja singleid. Ja selles osas ei pidanud pettuma. Rada kulges mööda järvekaldaid, metsasingleid, soos laudteed pidi ja pimedais ürgmetsades. Raskelt ilus jooks oli.

Rada nõuab tugevat jalga ning minu kogemuse põhjal oli see rada üks Eesti raksemaid. See muidugi ei tähenda, et kiiremad jooksjad seda rada kiiresti ei saaks läbida. Kruusateid oli raja teises pooles piisavalt. Minu jaoks isegi natuke liiga palju, kuid eks sellised need RMK matkarajad on – üle poole on mööda teid, ühest looduslikust oaasist teise.

Eeldades sooja ilma, ma ei tea miks mul alati Rõuges jahedama ilmaga ei vea, otsustasin joosta esimese osa natuke kiiremini. Teadsin, et nii kui keskpäevane päike kõrgele tõuseb, on minu masinavärk selle soojaga kuival. Proovisin hoida esimese neljandiku kiiremate meeste "rahulikus" tempos. Esimeses joogipunktis võtsin hoo maha. Tugevate kerge oli sel korral minu jaoks liialt raske.  Otsustasin rahulikult tankida. Võtsin sooja kaneelisaia pihku ning ronisin üles vaatetorni nautimaks vaadet. Teised jooksjad tulid ja panid hooga edasi. Osad isegi tulid tagasi, sest ei olnud suure kihutamisega märganud metsanurgas vasakule suunavat märki.

Teise kolmandiku alguse metsavarjus rada oli veel joostav kuid siis hakkas lageda käes päike oma mõju avaldama ning varsti olin kuival. See omakorda tähendas, et organism keeldus edasi kõrgematel pööretel töötamast .

Mulle ei ole kunagi päikselõõsas kruusateed joosta meeldinud. Varsti kulgesin teiste kannatajatega pundis nagu zombi. Tühi pilk naelutatult jalge ette mõttes vaid lootus jõuda lõpuks ometi viimasesse vahepunkti. Hoolimata teeninduspunktis sisse kallatud liitrist vedelikust ei saabunud kergendust ning pesapuuni tuli liikuda tühikäigul.

Ilus rada, mida oleks tahtnud nautida. Tuleb uuesti tagasi tulla. Tugevamana.

Me võime endale sisendada ja teistele rääkida, et täna võtame rahulikumalt, kuid tegelikkuses kui vormi ei ole, siis tuleb vaadata peeglisse. Iga raskena tunduv võistlus on ebapiisava ettevalmistuse tagajärg. Ja ei mingeid vabandusi.

Ivari korraldatud jooksud oma üllatustega on meeldejäävad. Kõva naps, ilus meene, korralik kõhutäis ja kuumad ...