Wednesday, October 31, 2012

Jooksuhooajal joon all

Otsustasin tõmmata jooksuhooajale käesolevaks aastaks joone alla. NY olud ei ole midagi rõõmustavat.















Uuel aastal uue hooga.

2012 aasta läks kirja:
- uute kogemuste ja teadmiste kogumise aastana. Üle 10 kg läbi loetud erialast kirjandust vaikselt settib. Juba mitme raamatuga olen teisel ringil ning detailidest hakkavad mustrid joonistuma. Loodan, et saan mõned neist kirja pandud.
- Palju uusi tuttavaid ja semusid jooksurajal. Viimaste üle eriti hea meel.

Thursday, October 25, 2012

NY maratoni eel


Napilt üle nädala on maratonini jäänud. Ettevalmistusi reisiks tehes hakkab kohale jõudma selle ürituse suurus. Neljas laines antav start, igaühes ligikaudu 20 000 stardikohta. Starditakse kolmes kolonnis ning kolonnid ühinevad alles 13 kilomeetri paiku. Suur maa, suur jooks.

On arusaadav miks korraldajatel tuleb hakata otsustama, kas korraldada riiete vedu lähtest lõpualale või mitte. Tagada vajalik ladus teenindus stardist lõpujooneni on selliste masside juhtimisel omaette kunsttükk. Saan aru ka kommentaaridest, kus kirjeldatakse, et finišialast väljumine võib võtta üle tunni aega.

Iga maratoni eel on mul tavaks uurida mitmeid kordi rajakaarti ning mõtelda kuidas võiks uuele jooksule läheneda. Kus asuvad tõusud, joogipunktid. Kilomeeter kilomeetri haaval. Sedasi saab aju oma käärulistes koridorides hakata infot liigutama õigetesse soppidesse et jooksu alguseks oleks valmis plaan.

Eks vajab harjumist ka teistsugune mõõtmissüsteem, miilid ja jalad. Alguses ehmatas kõrguste kaart ära. Kohe alguses kõrguste vahe sillal 250 ühikut. Õnneks märkasin, et kõrguste vahed on antud jalgades, mis teeb 0.305 meetrit ehk vastav arv tuleb jagada 3-ga. See tähendab, et esimesel kilomeetril stardist ootab eest tõus kõrguste vahega 75 meetrit. Saab alguses pulsi üles. Loodame, et allamäge saab tagasi normi. Rada ületab neli silda. Pöördeid ei ole õnneks palju ning mitmed pikad sirged. Mulle pikad sirged meeldivad kuna siis saab hoida ühtlasemat rütmi ja on vähem sebimist. Samas lõpp saab olema magus. 36 km enne parki jõudmist teeb rada päris korraliku tõusu. Seal selgub tõenäoliselt jooksu tõehetk. Samas kokkuvõttes tundub rada täiesti joostav. Seda näitab ka eelmise aasta rajarekordi aeg 2:05:05.

Logistiliselt asuvad start ja finiš täiesti erinevates kohtades. Start asub Staten Islandil, Verrazano-Narrows silla juures. Finish aga Manhattani keskmes asuvas Cental Park-is. Vaatasin kaardilt, et starti on Manhattanilt linnulennult umbes 10 kilomeetri pikkune vahemaa. Valisin starti sõiduks eksootilisema laevaga transpordi. Ei ole enne laevaga maratoni starti sõitnud. Kuigi see tähendab varajast äratust loodan, et saan heita unise pilgu ärkavale Manhattanile.

Stardist saan minema esimese lainega. Rinnanumber 6017 annab võimaluse olla esimese laine keskosas. Allolev pilt annab väikse ülevaate stardikoridoridest.



 
Nüüd tuleb püsida terve, mis meie ilmastikus tundub olema raskem ülesanne kui nädala pärast 42 km läbimine. Jooksumuljetest hiljem pikemalt.

Lõpetuseks paar kildu NY maratoni ajaloost. Esimest korda anti start 1970 aastal ja stardimaksu, mis oli tol ajal 1 dollar, maksid 127 jooksjat. 2011. aastal ületas lõpujoone üle 47 000 jooksja. Stardimaksust suurus ütleme et ei ole niipalju kasvanud, kuid on suurim mida seni olen 42 km eest maksnud.

Tuesday, October 2, 2012

Tunde järgi treenimine


Lõpetasin hiljuti Matt Fitzgeraldi raamatu „The Mind-Body Method of Running by Feel“ lugemise. Tabasin mitmel korral äratundmisrõõmu ja sain kinnitust sellele, et enesetunnet tasub kuulata ning mingi hetk jõuab iga jooksja äratundmisele mis tema puhul töötab ja mis ei tööta.

Metoodilised treeningplaanid on head asjad ning üldjuhul annavad soovitud tulemuse. Samas jõudes lähedale oma võimete piirile ei saa treeningule läheneda enam valemi põhiselt ehk tehes seda ja seda saame sellise tulemuse. Kuigi väliselt on inimesed sarnased oleme detailides niivõrd erinevad ning sama treeningplaani järgi harjutades võime jõuda välja väga erinevat tulemuseni. Kus kellegi piir jookseb ei ole teada enne kui oleme selle ära katsetanud.

Ma käesoleval aastal proovisin järgi mõningase mahu tõstmise mõju. Mulle treeneri koostatud plaan iseenesest meeldis. Sain aru, mida milleks pean tegema. Isegi suutsin kõik olulise ära teha. Samas kahe ameti kõrvalt treenida sellise mahuga ei andnud soovitud tulemust. Võimalik, et see oleks toiminud kui topelt töökoormusega kaasnev vilets taastumine ei võimaldanud kavandatud vilju noppida. Ajanappuse tõttu ei jälginud jooksvalt piisavalt enesetunnet ja mingi hetk sai koormust palju. Mis hetkel läks liiaks, seda tagantjärgi isegi ei oska vastata kuna mõningad ununes elementaarne asi: hommikuse pulsi mõõtmine ja sellest tulenevad järeldused.
Otsustasin, et pärast SEB maratoni hakkan rohkem jälgima enesetunnet. Mingi raam treeningplaani kujul jääb kuid valikud kuidas ja mida, teen enesetunde põhjal.
Alguses viidatud raamatus oli mitu põhitõde mida katsun edaspidi järgida:
  • Treeningud, mis tekitavad positiivse emotsiooni, on mõjusamad. Neid tuleb selgelt eelistada.
  • Enesetunde põhjal otsustan jooksvalt, kas on õige hetk kavandatud treeningu tegemiseks. Näiteks kui treeningu käigus selgub, et lõigutreeningus ei ole minekut, kuna jalad vms ei ole piisavalt taastunud, siis tuleb trenni käigus plaane muuta.
  • Üritan jälgida üldiseid treeningmustreid, mis minu puhul on juba töötanud.
Jooksmist võib võtta ka kui kunsti. Panna silmad kinni, kuulata keha ning anda tunnetele suurem roll treeningkava kujunemisel. Aju alateadlikult teab, mil keha on valmis järgmiseks tasemeks. Alateadlikult toimub taustana mõõtmine, arvutamine ja liikumise (sh kiiruse) juhtimine. Miks mitte kuulata oma keha signaale ja lasta neist end juhtida?

Laupäeval jooksin võistlusel 5 km sisetunde põhjal (ilma kiiruse ja pulsiandurita). Kava oli vaid, et esimesed 2,5 kiirelt, kuid kerge enesetundega, ja teine 2,5 vaatab kuidas tuleb. Tuli päris hästi välja ning organism oskas jõudu täpselt distantsile jagada.

Täna peale Evelini juhendamisel tehtud intervallVenntit kangete jalgadega edasi kulgedes tean, et see mõnus valu viib edasi. Järelikult oli trennist kasu. Läheb kordamisele.

Mõned omadussõnad, mida olen mõnel viimasel trennil hea mineku korral kas eraldi ja mõni kord ka kombinatsioonina jooksu ajal tunnetanud.
a) hääletu
b) lõdvestunud
c) kaaluta

Jooksmine võib olla tegevus, kus kiiresti kulgemine võib olla puhas rõõm. Võimalik, et selle tunde teine nimi on ka hea vorm. Samas selle tunde nimel on mõtet harjutada.

NY maratonini on jäänud veel 32 päeva.