Wednesday, January 29, 2014

Jaanuari kokkuvõte

Tundub, et uuel aastal on eestlasi nakatanud lisaks köha- ja nohupisikule ka spordipisik. Kaks nädalat tagasi neljapäeval Tallinna spordihallis ÜKE-t tehes mõtlesin, et kuhu algatatud liikumisaasta kampaania tulemusel uued spordihuvilised ära mahutada. Hall oli puupüsti rahvast täis. Kolmapäeva õhtul oli tuttav oodanud 15 minutit järjekorras, et saada vaba riietuskapi võtit.

Eks ma ka ise olen üks ummistuse põhjustajaid. FB Jooksmise tegemistest on sedavõrd kasu olnud, et on tekkimas harjumus kahel korral nädalas end spordihalli kohale vedada. Lisaks liigutamisest saadavale kasule on huvitav jälgida kuidas teised arenevad.

Täiskasvanuna me unustame jooksmise ära. Ei ole ka ime, sest palju me ikka liigume? Mõteldes sellele, kuidas juhatada sisse Priit Ailt-i seminari jõudsin lihtsa faktini, et me ööpäevast enamiku aja veedame kas pikali või istudes. 8 tundi magamist + 8 tundi kontorilaua taga + vähemalt tund autos. Pole ime, et vigastused meid kimbutavad kui end korraga liigutama hakkame.



Ehk nagu Priit kokku võttis ei ole vigastuste ja ülekoormuste põhjuseks mitte see tund – poolteist, mis me trenni teeme vaid see, et me ülejäänud aja füüsiliselt praktiliselt ei liiguta.

Sportimise õhin ning sellest saadav mõnu varjutab sageli terve mõistuse. Teistega koos harjutades avastan, et mitmeid ämbreid, mida olen ise kogenud, saaksid paljud targemalt harjutades vältida. Vaadates nüüd tähelepanelikumalt, mida teised teevad on hakanud silma tüüpvead harrastajate treeningus:

a) Jätkatakse harjutamist hoolimata valust samas kui peaks andma valust treenerile märku. Kõik inimesed on erinevad ja seetõttu ei tööta alati kõigi puhul sama harjutus. Mida rohkem annate tagasisidet, seda kiiremini saab vajadusel plaane kohandada.

b) Pingutatakse üle, et näidata teistele kangekaelselt kui tugevad me oleme. Targem oleks teha vähem (võimetele vastavalt). Kuigi julgust tunnistada seda, et hetkel on mu õige piir natuke vähem, on vähestel.

c) Jooksutehnika korrigeerimine on võimalik. Juba aastaga on võimalik väga suur areng. Selleks tuleb teha piisavalt palju jooksuharjutusi. Rõhutan õigesti ning pigem aeglaselt (kontrollitult). Valus on vaadata kuidas paljud teevad harjutusi valesti ning kiiresti. Sellisest trennist on pigem kahju kui kasu.

d) Algaja ei tohiks püüda joosta alguses päkal. Vaadates kõrvalt kuivõrd nõrgad on jooksuga alustajal sääre ja jala talla lihased lõpeb päkaljooks tõenäoliselt küllaltki ruttu ülekoormusvigastustega. Kui jalalihased saavad tugevamaks ja kasvab jooksukiirus muutub ka teie jooksutehnika – päkal jooksu suunas. Ärge forsseerige arengut üle.

Selleks, et õpetada õigesti ja targemalt end liigutama on järgmistel kuudel nii mõndagi kavas.

Järelduste tegemiseks ja arengu suunamiseks on vaja fikseerida aeg-ajalt seis. Seetõttu veebruaris teeme jooksutehnika filmimise. Oma kogemusest tean, et kõrvalt enda jooksu näha on ääretult kasulik. Nagu öeldakse oma silm on kuningas.


 

Veebruaris üritan teha filmimisest kokkuvõtte. Ka märtsi on üht-teist kavandatud. Kuid sellelt kergitan katet siis kui vajalikud ettevalmistused tehtud.