Eelmisel nädalavahetusel õnnestus Amsterdamis lõpuks alistada 3.30 piir ja joosta maraton 2.24-ga. (Helsingis jäi eesmärgist 40 sekundit puudu, mis teeb vaid 1 sekund kilomeetri peale.).
Vedelikupuudus lõpus takistas joosta paremat aega. 40 kilomeetril oli vaheaeg 3.10. Kusagil 38 km hakkas pilt ära kaduma ja kuidagi suutsin lonkida viimase joogipunktini. Vaatasin hiljem kellalt, et viimaste joogipunktide vahe oli 6 km. Seda oli minu jaoks selgelt liiga palju. Olen harjunud 4 km tagant jooma.
Samas on hea meel, et sain selle aasta eesmärgi maratonis saavutatud.
Mida õppisin sellest jooksust:
* joosta tuleb ühtlases tempos. See taktika aitas mul ka Helsingis joosta maraton lõpuni sedasi, et surnud punkti ei tekkinud ja sain nautida jooksu lõpuni. Võib tunduda imelik, nautida maratoni. Kinnitan teile, targalt joostes on see võimalik.
* Esimese poole tempo tuleb valida selline, et peale poolmaratoni oleks kerge tunne ja siis võib natuke tempot tõsta. Lõpus nagunii tempo natuke langeb ehk kokkuvõttes võimaldab see joosta esimese ja teise poole enam-vähem sama ajaga
* Enne maratoni tuleb kindlasti nädal puhata. Võimalusel kaks. Vaid kerged sörgid ja mõned lühemad kiiremad lõigud jooksutunde hoidmiseks.
Mida tegin selle tulemuse saavutamiseks. Nii kiireid lõigutreeninguid kiiruse kasvatamiseks kui ka pikki otsi. Viimane pikk treening oli 30 km, millest viimased 10km katsusin joosta 10 s kiiremas tempos kui kavandatav maratonitempo.
No comments:
Post a Comment