Samas ei osanud oodata, et rada tehniliselt nii raske on. Pidevalt vahelduvad tõusud ja langused (eriti see sild, millel järjest tõusu ca kilomeeter+ samapalju langust) hakkasid küllaltki ruttu jalgadesse. Lisaks läks pulss esimestel kilomeetritel kohe lakke, mis oli ebatavaline. Alguse tempo ei olnud eriti kõrgem kavandatud maratonitempost. Tavaliselt saavutab pulss mul kõrgtaseme alles maratoni teisest poolest. Nüüd jooksin kogu maratoni pulsiga, millega tavaliselt teen lõigutreeningut. Tulemuseks, et alates 14 kilomeetrist läks jalg raskeks ning 20 kilomeetriks oli jalg täiesti tuim. Edasi oli eesmärk kontrollida vähegi sammu (aeg-ajalt tegin lõdvestavaid jooksuharjutusi) ja katsuda joogipunktides rohkelt spordijooki tarbides, mis oli tavatult lahja, lõpuni vastu pidada. Ka messilt ostetud uued jalanõud, Adizero Boston, hakkasid kohe peale 5 km varvast hõõruma. Samas peale 20 km oli see teisejärguline mure.
Kokkuvõttes aeg natuke alla 3.30 ei olnud see, mida jooksma läksin. Samas võrreldes teistega vaatasin, et mul läks isegi hästi. Meelis Atonen, kes tavaliselt minust kiiremini jookseb, lõpetas 8 min hiljem. Treeningkaaslast, kes planeeris minust vähemalt 15 minutit paremat aega, jäi lahutama 10 minutit.
Kokku teadaolevalt lõpetas maratoni 98 eestlast (lisaks 95 finishinimekirjale oli kahele Eestist pärit jooksjale pandud riigiks Venemaa ja ühele Soome).
Mida õppisin sellest jooksust- Stockholmi maraton on raske rada. Tundub, et laugema rajaprofiiliga radadega võrreldes tuleb arvestada 10-15 min kehvema ajaga. Samas rajateenindus ja joogipunktid 3-4 km tagant oli igati sobilik raskele rajale.
- Jooksu järgne tugi on Stockholmis suurepärane. Peale jooksu massaaž, jalgade hooldus, piisavalt ruumi söömiseks ning lihtsalt lesimiseks oli väga mõnus. Lõpetamisel hotdog ja õlu on hea vaheldus peale spordijooki ja geeli. Selles mõttes parim korraldus, mida olen seni kogenud.
- Ennem jooksmist ei tohi ennast üle tankida. Tõenäoliselt oli see põhjuseks, mis ajas mul pulsi kõrgeks ja organism käitus tavapäraselt erinevalt.
- Enesetunne ütleb, et eelmise aasta eesmärk maratonis 3.30 alistamine on sel aastal juba lihtsamini saavutatav. Tuleb valida laugem rada ja üritada sügisel veel 10 minuti võrra isiklikku rekordit parandada.
- Nagu treener Meelis Minn tabavalt ütles, maratonil on vaid üks pedaal, pidur. Tuleb tagasi hoida ja kui vorm on hea, peaks ajaparandus olema realistlik.
- BSL korraldatud maratonireis oli samuti super. Kõik laabus ideaalselt ja kui BSL järgmine aasta sama üritust korraldab, soovitan huvilistel kindlasti võimalust kasutada. Suur tänu korraldajale Peetrile.
- Need, kes esimest korda lähevad maratoni jooksma, soovitan liituda mõne maratonireisile mineva rühmaga. Juba teist korda on olnud meeldiv kogemus (sarnaselt eelmisel aastal Amsterdami kogetule), et kõik esmakordselt jooksma läinud ilusti lõpetavad. Seltsis on segasem ja kergem võtta raske katsumus ette. Saate tuge rühma kogenenumatelt jooksjatelt, et see esimene kord paremini õnnestuks. Vastutasuks saadud lõpetamise rõõmu jagub kogu rühmale.
Järgmine maraton on Helsingi ja siis mõtlesin üritada Frankfurdis (AIMS-i järgi said see aasta kuldraja tiitli) ajaparandust. Olen leidnud juba paar huvilist, kes ka vist punti löövad. Rohkemate huviliste olemasolul võiks rühmaga minekut kavandada. Stockholmi messil Frankfurdi maratoni esindajad lubasid, et kui ajame väikse meeskonna kokku on võimalik saada ka registreerimistasus allahindlust. Korraldajate sõnul on Frankfurdi maraton Berliini järel kiiruselt teine rada Saksamaal. Kuna osalejaid on vähem siis on võimalik ka enda tempos aega joosta.
No comments:
Post a Comment