Korraldajate spordijoogile lootma jäämine on paras loterii. Selgus, et Rotterdamis pakutud spordijook oli päris kange. Selle üle kurtsid paljud lõpetajad. Proovisin pärast finišit rajal pakutud spordijooki paar lonksu ja rohkem see alla ei läinud. Oma geeli kaas võtmine ja rajal ainult vee tarbimine on kindla peale minek.
Uudne oli korraldajate patendeeritud joogisüsteem (Smart drinking). Esimeses joogipunktis oli üllatus suur kui haarad veega topsi ja hooga kallates avastad nina švammist. Asja lähemalt uurides selgus, et joogitopsi katteks oli pandud švamm, millele oli sisse lõigatud kaks sälku, millest sai vaikselt juua. Kate võimaldas joogi topsiga kaasa võtta ja väikeste lonksudega jooksu ajal edasi juua. Vesi ei loksunud jooksmise ajal maha. Kuigi palava ilma tõttu sai valitud hiljem taktika, et esimesel topsil kohe kaas maha ja kurgust alla ning alles teine tops kaasa.
Rotterdami rada on lauge ja sobib kiire aja jooksuks. Rajal on küll tõuse, kuid need on valdavalt piisavalt lühikesed ja lauged. Iseasi, kas Eesti oludest talviselt lumelt asfaldile minnes õnnestub seda raja kiirust ära realiseerida. Pigem tundub, et Eestis harjutavatele jooksjatele on soovitatav võtta sihiks pigem mõni sügisel korraldatav maraton. Olin ise teinud enne Rotterdami asfaldil vaid paar jooksu. Kindlasti ei olnud jalad veel valmis asfaldil pika otsa talumiseks.
Tundub, et Rotterdam on suunatud nö alla 3 h jooksjatele ning ei ole kavandatudki massiürituseks. See mulje jäi kogu korraldust tagantjärgi vaadates. Ei suurt messi enne maratoni ega ka mingit toitlustust pärast maratoni. Finišialas pakuti vaid banaani, spordijooki ja vett. Ka maratoniraja laius ei toeta suurte rahvamasside liikumist. Sel aastal osalenud 10 000 jooksjat tundub olevat ka piir.
Kokkuvõttes oli see maraton huvitav kogemus. Mõningatest korralduslikest miinustest hoolimata on Rotterdami rada jooksmiseks hea.
Järeldused edaspidiseks:
- 2 aeglast + 2 kiiret geeli tundub, et on piisav energiataseme hoidmiseks. Kaasas oli mul lõpuks isegi 3 kiiret geeli, kuid üks jäi kasutamata. Geelide võtmise mudel 10 km, 20, km, 30 km ja 35 km on mul kahel viimasel maratonil toiminud.
- Pulsigraafikuid vaadates on mul viimasel kahel maratonil läinud pulss 35 kilomeetril punasesse. Arvan, et pean proovima pikkade jooksuotsadega seda piiri edasi nihutada. Selleks tuleb üritada venitada senised pikimad trennid (mis on seni jäänud alla 30km) kuni 35 km pikkuseks. Kui suudan trennis joosta 35 km, siis peaksin suutma ka maratoni korralikult lõpuni joosta.
- Pulsikellaga kiirusepiiraja pealepanek on päris tõhus abivahend õige ja ühtlase tempo hoidmisel. Üldiselt on maratonil esimese poole hea tunne petlik. See võib viia vale otsuseni, et võib kiirust juurde lisada. Kellaga piirangu pealepanek aitab meelde tuletada, et jooksutempo ei kerkiks maratoni esimeses pooles liiga kõrgeks ning jääks reservi ka teise poole jooksmiseks. Nagu öeldakse, maraton algab 30 kilomeetrist.
No comments:
Post a Comment