Soojendusjooksul sai selgeks, et tuleb tehniliselt raske jooks, kuna esimesel poolel distantsist on tõenäoliselt tugev vastu/küljetuul ning alles teisel poolel pöördub tuul taganttuuleks. Järelikult esimene pool maad tuleb katsuda hoida tuulevarju ja hoida energiat ning kui jooksu teises pooles on veel jõudu, siis tagasirgel järve ääres saab natuke kiirust juurde panna. Otsustasin võrreldes eelmiste aastatega muuta taktikat ja startida seekord esireast, et leida alguses kohe sobiv punt kellega esimene pool koos joosta.
Peale starti. Pilt: www spordiportaal.ee
10 kilomeetri vaheaeg tuli mõni sekund alla 39 minuti. Pole elus nii kiiresti kümmet jooksnud. Super.
Viimastes mägedes, kuigi tundus et olin natuke taastunud, ei olnud jalgades piisavat jõudu, et liivases pinnases üles alla joosta. Mulle meenus treeneri kommentaar ühel treeningul, et mul jäid suvel olulised jõutreeningud tegemata ja kiirematel kiirustel annab see tunda. Kiirus langes 4’10 peale ja mitmed, kellest olin vahepeal möödunud läksid minust mööda.
Viimased kilomeetrid. Juba minnakse mööda. Pilt: www spordiportaal.ee
Samas kokkuvõttes olen rahul, sest aeg 55.17 tähendas eesmärgi, läbida maa 56 minutiga, saavutamist. Eelmise aastaga võrreldes ajaparandust üle 4 minuti on samuti hea tulemus. Võrreldes eelmiste järvejooksudega oli sel jooksul samuti toimunud ka suhteline edasiminek võrreldes teiste jooksjatega. Naiste arvestuses neljas koht, kokkuvõttes 52. koht, on harrastusjooksjale juba hea tulemus. Selle jooksu kohaad ja ajad ei pruugi näidata jõudude õiget vahekorda kuna paljudel jooksjatel on eelmise nädala poolmaraton jalgades ning mitmed tugevad jooksjad ei tulnud starti.
Kokkuvõtteks seni kiiremast jooksust:
- Kuni 8 kilomeetrini suutsin hoida nii rütmi kui ka kergust. Samuti talusin (suutsin kaasa teha) väikseid rütmimuutusi. Kolmandik jääb veel puudu, et hoida jooksu kergust lõpuni. Selle kallal tuleb veel tööd teha.
- Nüüd olen valmis järvejookse algusest peale täisvõimsusel (omal kiirusel) jooksma. Kui lõpus väga ära ei kustu, siis kohtade mõttes jooksu viimases kolmandikus enam olulisi muutusi ei toimu. Kiirem algus tähendaski tõenäoliselt kõrgemat asetust lõpuprotokollis.
- Mida kiiremate jooksjate hulka saad, seda ühtlasemalt (targemalt) rühmas joostakse ja ei toimu arutut nõelumist ja tempovahetusi. Ka joogipunktis saab joogi paremini ja kindalamat kätte.
- Tundub, et on veel mõningane varu edasiminekuks, samas säilitades harrastajale mõistlik treeningmaht. Selles mõttes Meelis Minni metoodika töötab. Lugedes teiste jooksjate kohta mahtusid (paljudel üle 160 km nädalas - 10-14 trenni nädalas) ja kõrvutades selle jooksu tulemusi, siis Meelis suudab pea sama tulemuse saavutada poole väiksema nädalase jooksumahuga. Vaja on vaid kannatust, et samm-sammult edasi minna. Müts maha Meelise ees.
pidid seal pidevalt mul mõnikümmend meetrit eespool jooksma, kuni 10nda kilomeetrini :P See tuul oli üksi joostes ikka päris raske murda ja eks ma siis korjasin luige pundist langevaid mehi tasapisi. endal näitas kell 10km peal 38:55 aga lasin ise ka metsa vahel tempo alla kuna kedagi ees näha polnud ja tahtsin pea selge hoida, et ära ei eksiks. silmside esimestega puudus ja kohe kadus nagu stiimul. aga tundub, et sa kaotasid metsa vahel veel rohkem... :(
ReplyDeleteeks maratonil 2nädala pärast satub jälle rajale :P
Tuul võib-olla ka 2 nädala pärast teemaks. Poolmaratonis püsivad jooksjad rohkem koos kui maratonis. Maratonis võib teine ring osutuda päris karmiks kui üksi tuulele avatud kaldal jooksma jääda. Seetõttu ma Tallinna maratonidistantsile plaane ei tee, kuna olud võivad olla just tuule tõttu väga ettearvamatud. Lisaks on maraton Tallinnas minu jaoks liiga vara ehk ei jõua korralikku ettevalmistust teha. Eks kunagi võtan ka Tallinna maratonil pika distantsi ette. Mis sul lõpuaeg Ülemistel tuli?
ReplyDeleteEks jah see tuul võib maratonil probleemiks osutuda - eelmisel aastal oli see suht õrn aga tagasiteel siiski mõjutas, siis kui väsimus juba tekkimas või teisel ringil, mere ääres. Lootma ju peab, et see aasta just maratoni ajal väiksem tuul. üldjuhul hommikuti on väiksem kui päeva peale aga eks näis, kui ühes suunas on raske, ju teises on selle võrra kergem :D Ise ei kavatseks veidi eespool joosta, kus juba esimesel ringil see tuul mõjutada võib, kuna jooksjaid hõredalt.
ReplyDeleteMäletan, et pühajärvel rääkisime enne viimaseid tõuse veel paar sõna juttu, et kõige hullem tõus veel ees. Siis vist jäid jooma joogipunktis ja sain eest ära :P
Ülemistel polnud veel seda korralikku värskust muidu jalgades nagu oli Keila poolmaratonil aga eks see ole ajastamise küsimus - Tallinna maratoni ajaks peaks seis parem olema. Peale ülemistet jäi üks liiges veidi valusaks aga loodetavatsi saab see ka terveks enne maratoni. ma nüüd peast ei mäleta enam ülemiste aega aga tuli alla 55 ja vist üle 54,5. kuskil ca40sek oli vahet meil lõpus...