Napilt üle nädala on maratonini jäänud. Ettevalmistusi reisiks tehes hakkab kohale jõudma selle ürituse suurus. Neljas laines antav start, igaühes ligikaudu 20 000 stardikohta. Starditakse kolmes kolonnis ning kolonnid ühinevad alles 13 kilomeetri paiku. Suur maa, suur jooks.
On arusaadav miks korraldajatel tuleb hakata otsustama, kas korraldada riiete vedu lähtest lõpualale või mitte. Tagada vajalik ladus teenindus stardist lõpujooneni on selliste masside juhtimisel omaette kunsttükk. Saan aru ka kommentaaridest, kus kirjeldatakse, et finišialast väljumine võib võtta üle tunni aega.
Iga maratoni eel on mul tavaks uurida mitmeid kordi rajakaarti ning mõtelda kuidas võiks uuele jooksule läheneda. Kus asuvad tõusud, joogipunktid. Kilomeeter kilomeetri haaval. Sedasi saab aju oma käärulistes koridorides hakata infot liigutama õigetesse soppidesse et jooksu alguseks oleks valmis plaan.
Eks vajab harjumist ka teistsugune mõõtmissüsteem, miilid ja jalad. Alguses ehmatas kõrguste kaart ära. Kohe alguses kõrguste vahe sillal 250 ühikut. Õnneks märkasin, et kõrguste vahed on antud jalgades, mis teeb 0.305 meetrit ehk vastav arv tuleb jagada 3-ga. See tähendab, et esimesel kilomeetril stardist ootab eest tõus kõrguste vahega 75 meetrit. Saab alguses pulsi üles. Loodame, et allamäge saab tagasi normi. Rada ületab neli silda. Pöördeid ei ole õnneks palju ning mitmed pikad sirged. Mulle pikad sirged meeldivad kuna siis saab hoida ühtlasemat rütmi ja on vähem sebimist. Samas lõpp saab olema magus. 36 km enne parki jõudmist teeb rada päris korraliku tõusu. Seal selgub tõenäoliselt jooksu tõehetk. Samas kokkuvõttes tundub rada täiesti joostav. Seda näitab ka eelmise aasta rajarekordi aeg 2:05:05.
Logistiliselt asuvad start ja finiš täiesti erinevates kohtades. Start asub Staten Islandil, Verrazano-Narrows silla juures. Finish aga Manhattani keskmes asuvas Cental Park-is. Vaatasin kaardilt, et starti on Manhattanilt linnulennult umbes 10 kilomeetri pikkune vahemaa. Valisin starti sõiduks eksootilisema laevaga transpordi. Ei ole enne laevaga maratoni starti sõitnud. Kuigi see tähendab varajast äratust loodan, et saan heita unise pilgu ärkavale Manhattanile.
Stardist saan minema esimese lainega. Rinnanumber 6017 annab võimaluse olla esimese laine keskosas. Allolev pilt annab väikse ülevaate stardikoridoridest.
Lõpetuseks paar kildu NY maratoni ajaloost. Esimest korda anti start 1970 aastal ja stardimaksu, mis oli tol ajal 1 dollar, maksid 127 jooksjat. 2011. aastal ületas lõpujoone üle 47 000 jooksja. Stardimaksust suurus ütleme et ei ole niipalju kasvanud, kuid on suurim mida seni olen 42 km eest maksnud.
Edu!
ReplyDelete