Sellega seoses otsustasin jagada infot verenäitajatest, mida pean spordi tegemisel oluliseks jälgida. Näitajaid on muidugi rohkem kui neli, kuid harrastussportlasena valisin välja mõned enda arvates olulisemad: monotsüüdide arv, neutrofiilide arv, hematokritt ja hemoglobiin. Esimesed kaks annavad infot võimalike haiguskollete kohta ja viimased kaks on olulised vastupidavusalade sportlastele jälgimiseks.
Käies aeg-ajal verd andmas, soovitan need näidud verepildist kusagile kirja panna ning aja jooksul tekib teil teadmine oma verepildist ning kuidas haigused või treeningkoormused mõjuvad verenäitudele.
Järgnevalt lühidalt nendest näitajatest:
Hematokritt on näitaja mille abil mõõdetakse vere voolavust. Mida kõrgem on näit, seda rohkem on vere vormelemente ja seda paksem on veri. Vere vormelementide hulka kuuluvad ka punased verelibled, mille rohkus annab eelised vastupidavusaladel.
Vastupidavusalade harrastamine suurendab vere mahtu. Kuna mahukasv toimub peamiselt vedela osa (plasma) arvelt muudab vastupidavussport vere vedelamaks ehk hematokriti näit langeb. Meestel ei tohiks hematokriti näit langeda alla 40% ja naistel alla 37%, kuna siis on veri liiga vedel ja veres ei ole piisavalt hemoglobiini.
Kui näitaja on tavapäraselt kõrgem (üle 50%) võib see viidata vedelikupuudusele organismis. Selle põhjuseks võib olla nii liigne higistamine kas kuumuse või mäestikutreeningutel. Samas võistlusspordis üle selle piiri näitaja võib tähendada koheselt võistluskeeldu. Üle 50% näit on seotud ka riskiga kuna veri muutub liiga paksuks ning veri ei pruugi peentest veresoontest enam läbi minna ja tekib trombioht.
Vere punaliblede arvu kasv toob kaasa nii hemoglobiini kui hematokriti näitajate tõusu.
Hemoglobiini hulgast sõltub vere hapnikutranspordi võime. Mida kõrgem on hemoglobiininäit, seda parem veri on sul vastupidavusalade tegemiseks. Madal näit võib viidata ka rauapuudusele organismis.
Valged verelibled kaitsevad haigusetekitajate eest. Valgeliblesid on veres vähem kui punaliblesid. Pärast tugevat füüsilist pingutust kasvab nende arv kiiresti. Samas ei tähenda see, et organism oleks haige. Samas valgete vereliblede arvu suurenemine võib viidata haigusele ehk kui tunnete end kehvasti on mõistlik anda vereproov verenäitajate saamiseks.
Valged verelibled jagunevad neutrofiilideks ja monotsüüdideks.
Monotsüüdide üle normi näit viitab kroonilistele põletikele või viirushaigustele organismis.
Hematokritt on näitaja mille abil mõõdetakse vere voolavust. Mida kõrgem on näit, seda rohkem on vere vormelemente ja seda paksem on veri. Vere vormelementide hulka kuuluvad ka punased verelibled, mille rohkus annab eelised vastupidavusaladel.
Vastupidavusalade harrastamine suurendab vere mahtu. Kuna mahukasv toimub peamiselt vedela osa (plasma) arvelt muudab vastupidavussport vere vedelamaks ehk hematokriti näit langeb. Meestel ei tohiks hematokriti näit langeda alla 40% ja naistel alla 37%, kuna siis on veri liiga vedel ja veres ei ole piisavalt hemoglobiini.
Kui näitaja on tavapäraselt kõrgem (üle 50%) võib see viidata vedelikupuudusele organismis. Selle põhjuseks võib olla nii liigne higistamine kas kuumuse või mäestikutreeningutel. Samas võistlusspordis üle selle piiri näitaja võib tähendada koheselt võistluskeeldu. Üle 50% näit on seotud ka riskiga kuna veri muutub liiga paksuks ning veri ei pruugi peentest veresoontest enam läbi minna ja tekib trombioht.
Vere punaliblede arvu kasv toob kaasa nii hemoglobiini kui hematokriti näitajate tõusu.
Hemoglobiini hulgast sõltub vere hapnikutranspordi võime. Mida kõrgem on hemoglobiininäit, seda parem veri on sul vastupidavusalade tegemiseks. Madal näit võib viidata ka rauapuudusele organismis.
Valged verelibled kaitsevad haigusetekitajate eest. Valgeliblesid on veres vähem kui punaliblesid. Pärast tugevat füüsilist pingutust kasvab nende arv kiiresti. Samas ei tähenda see, et organism oleks haige. Samas valgete vereliblede arvu suurenemine võib viidata haigusele ehk kui tunnete end kehvasti on mõistlik anda vereproov verenäitajate saamiseks.
Valged verelibled jagunevad neutrofiilideks ja monotsüüdideks.
Monotsüüdide üle normi näit viitab kroonilistele põletikele või viirushaigustele organismis.
Neurofiilide kasv viitab bakterite kasvule organismis ning et organism võitleb nende vastu.
Tavapärane verenäit on seetõttu küllaltki informatiivne ja annab tagasisidet, kas organismis on haiguse jälgi või mitte. Aeg-ajalt oleks mõistlik verepilti kontrollida.
Tavapärane verenäit on seetõttu küllaltki informatiivne ja annab tagasisidet, kas organismis on haiguse jälgi või mitte. Aeg-ajalt oleks mõistlik verepilti kontrollida.
Lõpetuseks vere normnäitajad (meestel ja naistel mõnevõrra on erinevad normvahemikud)
|
Näitaja
|
NORM (M)
|
NORM (N)
|
Nimetus
|
||
|
min
|
max
|
min
|
max
|
||
|
MXD%
|
2
|
8
|
2
|
8
|
Monotsüüdid
|
|
MXD*
|
0,2
|
1
|
0,2
|
1
|
Monotsüüdid
|
|
NEUT*
|
2
|
7
|
2
|
7
|
Neutrofiilid
|
|
NEUT%
|
45
|
70
|
45
|
70
|
Neutrofiilid
|
|
Hgl g/l
|
134
|
170
|
120
|
150
|
Hemoglobiin
|
|
HCT
|
37
|
49
|
36
|
46
|
Hematokritt
|
Kasutatud allikad:
1. Neumann, Pfützner/Hottenrott, "Suur triatloniraamat"
2. http://www.leukeemia.ee/?page=14
No comments:
Post a Comment