Olen lõpetamas ühte huvitavat raamatut nimega Running Science. Autoriks Owen Anderson. Üks teemadest, mis mind raamatut sirvides natuke kummitama jäi oli jooksja kehakaaluga seonduv.
Mulle meenus prof. Nurmekivi öeldu, et vahetult naha all asuv rasvakiht on tegelikult liigne raskus ning jooksja saab hakkama rasvavarudega, mis asuvad seedeorganite ümber.
Üldjuhul on tavaharrastajal lisapolster standardvarustuses. Pigem on küsimus kui paksu soojustuskihi oleme hea eluga endale jõudnud koguda.
“Jooksja kehakaalu langusega kaasneb üldjuhul jooksja säästlikum hapnikukasutus kuna vähem energiat on vaja väiksema kehamassi liigutamiseks. Muiduigi eeldusel, et kehakaalu langus toimub liigse rasva vähenemise arvelt. Samas kehakaalu langusel võib olla ka negatiivne mõju kui see toimub jalalihaste massi vähenemise arvelt. Sel juhul võib häiruda jooksuliigutuste koordinatsioon ja pikeneda maaga kokkupuutele kuluv aeg.
1 kg kaalukaotust võib tähendada umbes 1,4% VOmax näitaja paranemist ja samasuurt ajaparandust.
Kaalu langetamiseks on võimalik kaks strateegiat – kulutada energiat rohkem (joosta rohkem) või vähendada toiduga saadavaid kaloreid (piirata söömist).
Arvestades, et tervislikuks kaalulangetuseks peetakse kaalu vähenemist kuni 0,45 kg nädalas, peaks energiakulu ületama toiduga saadavaid kaloreid umbes 500 kalorit päevas. Kui jätta söömisharjumused samaks tuleks igapäevaselt joosta 6,5-8 km rohkem. See võib tähenda päris arvestatavat treeningmahu kasvu, mis on sageli ebamõistlik lähenemine. Seetõttu on toitumise korrigeerimine üldjuhul paljudele sobivaim lähenemine.
Teaduslikud uuringud on näidanud, et inimesed reageerivad erinevalt samale kaalukaotamise kavale. Geneetilised eeldused võivad olla määravaks, miks osadel inimestel kaal langeb ja teistel samal ajal mitte.”
Arvestades, et tervislikuks kaalulangetuseks peetakse kaalu vähenemist kuni 0,45 kg nädalas, peaks energiakulu ületama toiduga saadavaid kaloreid umbes 500 kalorit päevas. Kui jätta söömisharjumused samaks tuleks igapäevaselt joosta 6,5-8 km rohkem. See võib tähenda päris arvestatavat treeningmahu kasvu, mis on sageli ebamõistlik lähenemine. Seetõttu on toitumise korrigeerimine üldjuhul paljudele sobivaim lähenemine.
Teaduslikud uuringud on näidanud, et inimesed reageerivad erinevalt samale kaalukaotamise kavale. Geneetilised eeldused võivad olla määravaks, miks osadel inimestel kaal langeb ja teistel samal ajal mitte.”
Mõtlesin, et suvisemaid pikki jookse silmas pidades oleks mõistlik üritada saada natuke kergemaks. Rohkem joosta ei ole ajaliselt hetkel võimalik ehk tuli proovida piirata natuke sissesöödavate kalorite kogust.
Päevase kalorinormi vähendamiseks otustasin alustuseks proovida päevase prae asendamist salati ja supiga. Seda ei ole päris 500 kalorit päevas kuid umbes 100-200 kalorit, mis annab eelduslikult tempoks 1 kg kuus.
Päevase kalorinormi vähendamiseks otustasin alustuseks proovida päevase prae asendamist salati ja supiga. Seda ei ole päris 500 kalorit päevas kuid umbes 100-200 kalorit, mis annab eelduslikult tempoks 1 kg kuus.
Kuigi see ettevõtmine on kujunenud keerukamaks kui oodata oskasin. Tööstressist tulenev pinge tekitab janu ja isu rohkem kui keha puhanud olekus vajaks. Eks seetõttu on raske optimaalset miinust hoida ning keha ei taha kuidagi kaloreid vabaks anda.
Tempo, millega liigun eesmärgi poole on oluliselt aeglasem kui alguses plaanis. Samas lohutan end ehk on saavutatav muutus püsivam ning loodan et keha suudab leida sügiseks tasakaalu ka mõned kilod väiksema pekivaruga.
This comment has been removed by the author.
ReplyDelete