Mida oligi arvata, et Tallin City Trail saab olema lõbus jooks. Raja oleks saanud teha raskemaks, näiteks lisada mõned laskumised ja tõusud paekalda küljele juurde, kuid arvestades keskmise harrastusjooksja kogemust, oleks see olnud ilmselgelt üle võlli keeramine. Rada oli praegusel kujul parajalt raske, tehniline ja siiski veel joostav.
Nii palju kui jõudsin jooksu järgselt vestelda oli läbiv arvamus, et rajal kogetud positiivne emotsioon kaalus selgelt üles raja raskuse.
Keset linna 21 km maastikukjooksu maha joonistada ei ole lihtne aga tehtud rada oli väga hea. Oli kõike: kitsast maastikurada, maagilisi vaateid jõeorule ning merele, tõuse ja laskumisi. Natuke ka vett ja pori. See jooks on hea treeninguks kuna annab lihastele koormuse, mida lauskmaa ei paku.
Selleks, et jooksu toime lihaste lõhkumisel oleks täielik tegin päeval alla soojenduseks maastikuratta maratoni. Jooksu stardis oli tunda, et süsivesik oli jalalihases otsas ning nagu esialgne plaan ette nägi sain rajal treenida tahtejõudu. Vahelduv rada hoidis pulsi piisavalt kõrgel ning tõusude järel läks tükk aega taastumiseks.
Järgmisel päeval oli tunda, et lihas oli täiesti väsinud ning tühi, kuid õnneks ei kusagilt eriti valus. Kerge sörk, pikemad venitused ning hakkas juba jooksusamm tagasi tulema. Lootust vähemalt on.
Tallinn City Traili-l ajaliselt märk maas ja järgmine aasta loodan, et saab samal rajal kontrollida, kas jõunäitajad on paremaks muutunud. Tööd mäest alla jooksmise võimekuse arendamisel tuleb jätkata.
Järgmine nädalavahetus proovin piire natuke taas natuke nihutada. Ega teistmoodi maastijooksuks jalga alla ei saa, kui tuleb lihast vähehaaval lõhkuda ja lasta organismil lõhutu tugevamal kujul üles ehitada. Nii lihtne see ongi.
Põhjanaabrite juures avati sarnase jooksu registreerimine. 15.10.2016 toimuv Helsinki City Trail, nädal pärast Maastikumaratoni võiks ju võtta kavva.
No comments:
Post a Comment