Eesmärk TransGranCanaria 2018

2018. aastal talvel, siis kui enamik eestlasi on tähistamas Vabariigi aastapäeva, on mul plaan asuda rajale ja lõpetada senise elu raskeim jooks TransGranGanaria. Kui Olle oma plaani mainis, et tõenäoliselt on minek, ei saanud muud kui temaga see hullus kaasa teha.

23. veebruaril kell 23:00 ootab meid Ollega ees 125 km pikkune jooks üle GranGanaria saare oma 7 500 tõusumeetriga. ITRA tabeli järgi on jooksu raskusaste 6 raskuspunkti. Selle jooksu tulemus näitab (on eelduseks), kas mind lubatakse ehk olen valmis järgmisteks raskemateks jooksudeks või mitte.

Raja läbimiseks on kolm võtit: raja pikkus, langusmeetrid ja võimalik palavus. Esimeseks, distantsi pikkuseks, olen valmis ja see mind eriti ei kohuta. Selles osas sain suvel Lapimaal kinnituse. Teist ja kõige olulisemat, tõusu- ja langusmeetreid, saab Eestis treenida. Eestis küll ei ole pikki tõuse kuid mingi ettevalmistuse saab teha. Viimaseks olev kuumus jääb seekord määramatuseks. Kuumuse talumiseks Eesti talvises kliimas harjutades ei ole head lahendust. Sellega tegeleme kohapeal.

Tean, et mu jalad saavad omal jõul hakkama 4000 tõusumeetriga. Kuna nüüd ootab ees kaks korda rohkem kui mu jalad kannavad, tuleb appi võtta käimiskepid. Plaani kohaselt peaksid need tõusudel jalalihaseid säästma, et jooksu teises pooles suudaksin kauem langusmeetreid joosta.

Enda jaoks olen pannud paika plaani, et enamik “jooksu” trenne teen tõusudel. Rahulikult kepikõnniga üles ja esialgu rahulik jooks alla. Kuna rada on eelduslikult kivine ja kõva, pean talve poole harjutama mäest alla jooksu ka kõval pinnasel nt asfaldil.

Esialgne tõusumeetrite plaan on järgnev (maht kasvab iga 4 nädalase tsükli järel):

• Oktoobris 1000-1500 tõusumeetrit nädalas (kokku 5 000 tõusumeetrit)
• Novembris 1500-2000 tõusumeetrit nädalas (kokku 7 500 tõusumeetrit)
• Detsembris 2000-2500 tõusumeetrit nädalas (kokku 11 000 tõusumeetrit, millest 25% asfaldil)
• Jaanuaris 2500-3000 tõusumeetrit nädalas (kokku 15 000 tõusumeetrit, millest 25% asfaldil) Tsükli kulminatsiooniks on veebruari esimesel nädalal kavandatav 4000+ tõusumeetriga nädal.
• Edasi on veebruar juba langeva koormusega 1500-1000 tõusumeetrit nädalas (taastav 4500 tõusumeetrit) 

Kokku on plaanis, kui püsin terve, koguda veebruari võistluseks valmistudes 45 000 tõusmeetrit.

Võib tunduda karm kuid plaani eesmärk on keskenduda oma nõrgimale küljele. Lisaks on jalgade ettevalmistus langusmeetrite talumiseks jooksu õnnestumiseks võtmetähtsusega.

Pikk jooks ei ole treeningplaanis nii oluline kuna tõusudel koguneb jaladel oldud tunde omajagu. Arvan, et pikema jooksu tunnetuse hoidmiseks  piisab kui läbin  pikad jooksu eest korra kuus maratoni ning jaanuari keskel teen jooks-matka Paldiskist Tallinna.

Kindlasti on nädalas üks trennivaba päev. Kergemad ja raskemad nädalad vahelduvad rütmiga 3+1
Niipalju siis plaanist. Kuidas plaan õnnestub, näitab aeg. Jaanuari kuu ja veebruari alguse trennide põhjal panen paika ka eeldatava jooksu strateegia.