Monday, June 23, 2014

Võidupüha maraton 2014

Sügist pikka jooksu silmas pidades otsustasin joosta suvel mõned maratonid trenni eesmärgil. Madala pulsiga tiksuda 3,5-4 tunni vahemikus. Ideaalis peaks jõudma pikemate jooksudega 5-6 tunnini välja kuid selleni on veel aega.

Eestis on piisavalt väiksemaid maratone kus nädalavahetuse pikemat otsa joosta. Esimeseks selles nimekirjas oli Võidupüha maraton. Jooksu tegi eriliseks juba see, et hommikul starti sõites oli jooksust raadios juttu. Ei ole tavapärane, et maratonist (va SEB) raadios räägitakse. Lubatud pidulikkust ja Eesti lippe oli rajal tõesti palju.

Kuigi ilm oli enne starti veel kahtlane, bussiga starti sõites sadas vihma, kujunesid olud rajal ideaalilähedaseks. Temperatuur 10-12 kraadi, kerge tuul ja kohati päikest. Vihma õnneks ei piiskagi.

Pilt:Vaiko Kivi

Stardis kavandasin, et hoian 5 minuti tempot ning vaikselt ühtlases tempost üritan kulgeda lõpuni. Esimesel kilomeetril sattusin kõrvuti Indrekuga ning kuna tal oli sarnane plaan, siis otsustasime koos kulgeda. Plaan oli kindel, et katsume hoida tagasi ning pidada vastu 30 km-ni. Seejärel eks siis paistab, mis saab. Indrek oli seda maratoni enne jooksnud ning hoiatas, et poolmaratoni järgselt tuleb joosta 6-7 km metsa sees. eelmistel aastatel kuumusega oli see olnud paras piin. Järelikult tuli kiirustamisega kannatada kuni metsaosa läbi saab.

Eks ta oli alguses raske hoida tagasi ja mitte kiirustama hakata. Rada kulgeb mööda jõeäärt ja rajaprofiil on vaikselt langev. Oht tempo üles kerida on täiesti reaalne ja lõpptulemusena kõrvetada end kiire algusega läbi. Kuigi osad kilomeetrid tulid natuke alla 5 minuti suutsime hoida tempot kontrolli all ning mitte minna kiiremate jooksjatega kaasa.


Poolmaratoni tähisele lähenedes hakkasime kinni püüdma kiiremast grupist mahajääjaid. Samuti oli selge, et pääseme napilt enne poolmaratoni startijaid metsa vahele. Saime nende ees eeliseks umbes 1,5 minutit.

Ja siis kõlas teine stardipauk. Ei läinudki kaua kui metsavahel tormasid poolikule minejad meist mööda. Üritasime hoida tempot ja mitte minna kiirema jooksuga kaasa. Samas andis poolmaratoni rahvamass jõudu juurde edasi kulgemiseks. Arutasime omavahel, et varsti peaksime sattuma gruppi mis meie tempoga sobib. Lisaks olin kindel, et püüame mitmedki poolmaratoni jooksjad kinni. Need, kes meist stardis juba hingeldades mööda jooksid.

Metsast välja jõudes oli tempo natuke kasvanud. Liikusime 4.50 tempoga edasi. Vastutuules selgus, et veame kahekesi päris parajat punti. Ega me polnud papist poisid. Olime hea meelega ees ja liikusime omas tempos.

Jaansoni rajale jõudes oli 30 km seljataga ning kuna enesetunne oli hea lisasime kiirust juurde. Sammude müdin selja taga hakkas järjest vähemaks jääma. Hiljem kiirusegraafikud vaadates selgus põhjus: olime tõstnud tempo 4.40 le. Indrek vaatas kella ja mainis, et kui sarnaselt jätkame, siis on ta isikliku rekordi graafikus. Mis siis ikka. Üritame. 33 kilomeetril võtsime plaanitult sisse kumbki ühe geeli ja mõni hetk hiljem asutasime saadud lisaenergiat põletama.

36 kilomeetrist läks andmiseks. Liikusime kahekesi heas tempos. Kiirus oli kasvanud 4.30-ni, kohati kiiremaks. Püüdsime järjest eesjooksjaid kinni ning eesmärk oli lõpuni vastu pidada. Pole ammu kiiremaid jookse teinud ning alla 4.30 tempos kulgemine ei olnud ka mulle lihtne. Seda enam, et natuke oli ju ka alla joostud.

Minu roll oli Indrekut toetada senikaua kuni endal jaksu. Üritasin teda motiveerida ja jälgida, et ta jooksutehnika lõpus ära ei laguneks. Oli tunda, et tal olid viimased neli kilomeetrit päris rasked. Samas kella vaadates tempo väga ei langenud ning see andis lisajõudu. Indrek pidas ilusti vastu.

Umbes 1,5 kilomeetrit enne lõppu tekkis mul kõhtu imelik tunne ning ütlesin Indrekule, et mingu üksi edasi ja ma jään maha. Vajasin poole kilomeetri jagu taastumist, et organism järjele saada ja siis jooksuga lõpuni.

Kokkuvõttes aeg 3.22,27 polnud paha. Rahulikust jooksust sai lõpuks tempokross. Ei olnud kavas nii kiire jooks kuid head olud sobisid tugevamaks trenniks. Täpseid vaheaegu ma ei tea kuid kui esimese poole jooksime umbes 1.43-ga siis teine pool tuleb umbes 4 minutit kiirem kui esimene. Korralik negatiivne split. Emotsionaalselt hea jooks oli.




Jooksu plussideks:
- lauge rada (valdavalt langev profiil)
- hea kilomeetritähistus, mis oli üllatavalt täpne. Rajameistri ees kummardus.
- hea rütmiga joogipunktid ja teenindus rajal.
- sõbralik ja mõnus õhkkond.

Miinuseks:
- fikseeritakse vaid lõpuaeg. Hea oleks teada saada ka ametlik poolmaratoni vaheaeg.
- mõnede edasi-tagasi 180 kraadise kurviga lõikude asemele võiks midagi muud välja mõtelda. Linnas mõni tänavavahe juurde ning rada oleks oluliselt paremini joostav.

Aga miinused on pigem pisikesed. Jooks oli kokkuvõttes äge.

No comments:

Post a Comment