Tartu Linnamaraton oli mul juba enne trenni mõttes plaanis nö pika otsana. Ajaliselt 4,5 tundi jalgelolekut klappis ilusti treeningplaani ning rahulik tempo lubas liikumist rasvapõletustsoonis.
Ainuke mure mis tuli enne jooksu lahendada oli leida spordikell. Kiirust 6:23 ma ei julgenud jooksma minna ilma kellata kuna mul puudus igasugune kogemus vajaliku tempo osas. Tuligi teha pikalt edasi lükatud väljaminek ning osta lõpuks ära Garmini Fenix 2 mudel. Kell, mille aku peaks vastu pidama ka pikemad jooksud.
Jooksuks valmistudes arvutasin välja, et 6:20 tempo peaks tagama piisava (3 min) varu tempolanguseks jooksu teises pooles. Olin Tartus jooksnud eelmisel aastal poolmaratoni ja teadsin, et viimaste kilomeetrite tõusev profiil vajab väikest varu.
Laupäeva hommikul olin valmis. Võtsin kaubandusalast igaks juhuks kolm High5 geeli ligi. Tallinna maratoni lihaste kinnijooksmine oli värskelt meeles. Tegime ühispildi tempomeistritega ning jooks võis alata.
Foto autor: Cep Eesti
Püsikiiruse sissevõtmine oli alguses päris raske. Tempo oli võõras. Kuigi katsusin pidurdada gruppi kujunes tegelikkuses alguse tempo 5 sekundit lubatust kiiremaks. Ei pööranud alguses kiirusele väga tähelepanu kuna kella järgi kilomeetri vaheajad saabusid ca 150 m varem kui korraldajate maha märgitud kilomeetripostid. Arvasin, et GPS ei ole täpne kuna tiirutamist oli alguses linnas palju. 10 km vaheajapunktis sai selgeks karm tõde, et olime alustanud liiga kiiresti. Olin teinud graafiku, kus arvestuse kohaselt läbides 10 km 63 minutiga oleks jäänud lõpuosaks ligi 3 minutilisevaru. Vaheaeg 1:01:55 tähendas, et olime jooksnud esimese 10 kilomeetrit tervelt minuti kiiremalt kui kavandatud. Seda oli liiga palju. Jänes punastab.
Ei jäänudki muud kui võtta rahulikumalt ja anda igas joogipunktis rohkem aega joomiseks ning püüda hoida rühma viimased liikmed pundis.
Edasi üritasime liikuda ühlaselt 6:20 tempos. Tõuse võtsime varuga. Samas oli 6:15 kõigil juba jalas ja langustel tahtmatult tõusis tempo.
Hoolimata, et poolmaratoni teine pool läks graafiku kohaselt olime ikkagi graafikust liialt ees. Jänesel hakkas veel rohkem piinlik. Kuid teha polnud enam midagi. Kahju oli sündinud. Kusagil 25-30 kilomeetri vahel langesid mitmed jooksjad rühmast välja kellele algustempo oli olnud liiast.
Alates 35. kilomeetrist püsis järelejäänud seltskond koos. Katsusin hoida, et mahajääjaid ei tekiks juurde. Oli näha, etkõigil läks raskeks. Hea, et olin lisaenergiat kaasa võtnud. Selle jaotasin lõpuks kõik laiali. Kui olime saanud Toomemäe tõusust jooksuga üles pjäin rühmast maha, et toetada kahte viimast rühma liiget lõpusirgeni.
Alustanud suurest pundist vaid 8 jooksjat jõudsid lõpuprotokollis ajavahemikku 4.27-4.29. Loodan edaspidi olla tulemuslikum.
Kokkuvõte jooksust:
- Tartu Linnamaratoni vahelduv maastik on päris jalasõbralik.
- Kuigi rajaprofiil on vahelduv ja sisaldab mitmeid tõuse ei ole vaja jätta teise poolde rohkem kui minutiline varu. Lõputõusudel langetades natuke tempot jätkub minutist täiesti püsimaks graafikus.
- Ideaalse ilma puhul on normaalselt kiire rada. Tuulise ilma korral võib raja keskosas põldude vahel minna keerukaks.
- Väga hea emotsiooniga jooks ja SEB maratoniga võrreldes huvitavam rada.
Lõpetuseks vabandan rühma teise poole ees, et küpsetasin liigkiire algusega mitmed teist läbi. Üritan edaspidi joosta targemalt. Tänud Margusele ja maratoni korraldajatele antud võimaluse eest.
Tartu Linnamaraton oli käesoleva aasta 5 maraton. Tundub, et norm on nüüd täis. 1. novembri jooksuga tõmban hooajale joone alla.
No comments:
Post a Comment