Öö ja päev

Mul ei ole kunagi olnud võimalust olla jalgadel öö läbi.  Kuna kevadise jooksuüritusega kaasneb vähemalt üks ja halvemal juhul kaks korda öösel jooksu otsustasime Kaupoga seda öösel jooksmist proovida.

Plaan oli alustada õhtul Türilt ja jõuda päevavalges Tallinna. Rahulikult sörk-kõnd vaheldumisi. Kokku oli kavas umbes 100 km.

Kavandasime jooksu alguse reedele vastu laupäeva, et jõuaks jooksu järgselt nädalavahetusel koormusest taastuda. Kerge söök ja jook kaasa ning rongiga õhtul Türile. Kaupol oli all pikem koolipäev ja päeval vähemalt 20 km suuska. Mul oli olnud lihtsam arvuti tagune päev. Samas samuti hommikul kuuest üleval. Juba rongis kippus silm kinni vajuma. Türile jõudes oli esimeseks sooviks turgutada end enne jooksu kohalikus õllekas ühe toobi kohviga.

Plaan oli lihtne - Türilt 63 km Urge Statoilini, siis edasi Saku ja Tallinn. Rada kavandades teadsin, et 63 kilomeetrirt suudame ära teha kuna olime seda vahemaad mõõtnud mõned nädalad tagasi. Väikese erinevusega, päevasel ajal. Statoil pidi olema meie toitlustuspunkt, kus tangime end lõpuponnistuseks. Ilm jäi küsimärgiks kuna ei olnud teada, kui külmaks hommikuks läheb. See et hommikul läheb külmemaks oli kindel.

Eeldasin, et raskemaks peaks minema umbes 3-4 tunnil pärast startimist. Siis on organismi süsivesikuvarud kulutatud ning tuleb lülituda ümber rasvale.  Mis mõju avaldab väsimus ja uni oli teadmata. Seda kogemust me läksimegi otsima.

Öisel jooksul avanevad umbes sellised vaated

Kerge miinuskraad oli igati sobilik liikumiseks ja meelega hoidsin end õhemalt riides, et mitte ajada alguses nahavahet liialt märjaks. Vastu puhuv põhjatuul muutis aga kohe plaane. Tuul ei olnud tugev kuid niiskusega lõikas kohe teravalt. Lagedal maal, kesk-Eesti on tuntud oma põllumajandusega, läks olemine mõne hetkega jahedaks. Me polnud veel Türilt väljagi saanud kui käiku läksid buff ja soojemad kindad. Sadanud kerge lumi muutis olud natuke valgemaks.

Pidime liikuma põhja suunas, mis tähendas, et kui tuule suund ei muutu või kaitsvat metsa ette ei tule, siis saab jahedast vastutuulest märkimisväärne lisakoormus. Meie õnnetuseks metsi palju teele ei sattunud ning pidime pidevalt rühkima vastutuules.

Stardikohv peletas mõneks ajaks väsimuse ning esimene raskem hetk tuligi kavandatud ajal. Kesköö paiku, kui tavaliselt kobin teki alla. Edasi hakkas surnud punkt tulema umbes iga kahe tunni tagant. Abiks oli süsivesikute tarbimine, mis lükkas mõneks ajaks aju taas tööle ning väsimuse eemale.

Libedad talvised kõrvalteed tapsid jooskusammu ning alates 50 kilomeetrist läks olemine järjest sandimaks. Lisaks uneväsimusele hakkas keha energiapuudus andma tunda. Tuli hakata järjest kihte lisama et hoida keha soojas. Olime natuke teeotsadega mööda pannud ning lisandunud 5 km andsid samuti tunda. Umbes 5 km enne Urget tundsin külmetavatest sõrmedest, et keha on läinud säästureziimile ning organismil on tegu, et hoida keha soojana ning vereringet liikvel. Joosta väga enam liigesed ei tahtnud. Külm ja aeglane jooksusamm olid teinud oma töö.

Hommikul poole kuue ajal jõudes Statoili võtsime vastu otsuse, et lõpetame tänaseks. Ei ole mõtet trennis minna väga kaugele teisele poole piiri. Võtsime kerge hommikusöögi ning suundusime Kohilasse rongi peale. Kokku tuli 69 kilomeetrit ja natuke üle 9 tunni jalgadel. Väike samm taas eesmärgile lähemal.

Öösel ja päeval jooksmine erineb nagu öö ja päev. Ööjooksul on pakkuda oma varjuküljed. Samas oli saadud kogemus õpetlik ning arvan, et järgmiseks öötrenniks olen paremini valmistunud.

Öösel jooksu muudab raskemaks:
a) Uneväsimus tundus kohati isegi hullem kui füüsiline. Aju töös hoidmine on keerukam kui tulla toime lihasvaluga. Siledal teel ei ole väga hullu kui silm korraks kinni vajub. Maastikul peab olema tähelepanelikum.Võimalik, et maastikul on teisalt hoida end ärkvel lihtsam kuna aju peab maastikku jälgides tegema tööd ja ei saa minna nii lihtsalt tukkuma. Rutiin mõjub öösel raskemalt kui päeval. Ööjooksu liikumine meenutab zombide liikumist õudusfilmides. Aeglane ja aju välja lülitatud.
b) Pealambi valgus on lisakoormus silmadele. Aju peab rohkem pingutama, et näha ja teha otsuseid. Varjude mäng, hommikune udu. Peab suutma vahet teha kas valguse ähmastumine on tingitud enda või pealambi patareide väsimisest.
c) Jooksukiiruse kukkumine uneväsimuse tulemusena on paratamatu. Aju ei suuda üliväsimuse olukorras saata enam teravaid impulsse. Isegi kui lihased võiksid neid vastu võtta ja nende käsul toimida.
d) Öisel jooksul on soovituslik vältida liiklusrohkeid teid. Vastutulevad täistuledes autod pimestavad täiega ja silmade kinnipanek hetkel kui iga hinna eest püüad neid hoida avatud...


Kokkuvõttes öine jooks vajab öise jooksu kogemust. Just vaimses mõttes paneb öine jooks teistmoodi proovile. Seda ei ole võimalik kogeda päikselisel päeval treenides.