Kiiruse arendamine (ettevalmistav periood)

Ettevalmistaval perioodil ei ole treeningute põhirõhk kiiruse arendamisel. Pigem on treeningud suunatud vastupidavusele arendamisele. Samas on kiirusele suunatud treeningud vajalikud, et säilitada kiiruslikke oskusi, arendada jooksutehnikat ning tekitada vaheldust treeningutes.

Ettevalmistaval perioodil on minu peal kasutatud kahte treeningvahendit – fartlek ja pikad lõigud.

Fartlek (nn „kiiruse mäng“) arendab nii kiirust kui kiiruslikku vastupidavust. Kuigi fartleki saab joosta erinevalt (tasasel maal, mägisel maastikul jne) koosneb fartlek tavapäraselt soojendusosast, ning siis lõikude läbimist vaheldumisi kiiremas ja rahulikus tempos ning lõpuks taas taastav jooks. Lõikude Kiirus valitakse enesetunde järgi ja mida paremas vormis oled, seda lühemad on vahepealsed (puhke) lõigud ja seda suurem tuleb keskmine kiirus.

Olen aru saanud, et fartlek on kasulik nö üleminekuks intensiivsematele treeningutele ning on heaks vahendiks, et suudaks võistlustel jooksu tempovahetustega kaasa minna. Kui fartleki ei ole harjutanud siis tempovahetused (vahepealsed lühiajalised kiirendused) võistluse käigus kustutavad ruttu need jooksjad, kes selleks ei ole treeninud.

Kuna maratonis ei ole minu tasemel selliseid tempovahetusi vaja (tipptasemel on kiirusega mängimine maratonis tavapärane) sobivad kiiruse arendamiseks mulle paremini pikad ühtlase tempoga lõigud (näiteks 4x1500m, 3x 2000m jne.). Lõikude pikkus sisehallis varieerub 1km kuni 3 km-ni. Arengu tekitamiseks kas tõstetakse kiirust või pikendatakse lõigu pikkust.

Treenimise põhitõdedest oli alles hiljuti hea artikkel 2012. aasta „Juoksija“ esimeses numbris, kus Janne Holmen kirjeldas lihtsalt, kuidas kutsutakse esile jooksja areng. Selleks, et näiteks valmistuda 10 km jooksuks tuleks läbida iga kolmas päev joosta 10 km. Sedasi harjutades harjub keha 10 km vahemaaga umbes 6 nädalaga ning seejärel areng aeglustub. Sel hetkel tuleks muuta treeningu suunda ehk võtta kavva vastupidavuse arendamiseks üks 14 km jooks ning kiiruse arendamiseks 6 x 1km lõigud. See arendab jooksjat rohkem kui üritada läbida endiselt 10 km üle nädala, kuid järjest kiirenevas tempos. Pikki 1 km lõike läbitakse kiiremas tempos, kui joosti 10 kilomeetriseid otsi. Mingi hetk kui taas areng peatub, muudetakse taas treeningu suunda ehk pikk ots pikeneb 18 km-ni, ning kilomeetrised lõigud asenduvad 15x400m lõikudega. Kusjuures lõike joostakse taas endisest kiiremini. Edasi võetakse suund kiirusvastupidavuse arendamiseks jne. Soovitan lugeda artiklist lisa.

Mis on pikkade lõikude läbimisel huvitav, et 10 x 1 km lõikudena suudab jooksja igal lõigu läbida kiiremas tempos, kui ta suudaks joosta järjest 1 x 10 km. Edasi proovitakse joosta 6 x 1500m, 5 x 2000m, 4 x 2500m jne. Sedasi osade kaupa harjutades õpetatakse keha taluma uut kiirust järjest pikemal lõigul ning kokkuvõttes suudetakse joosta hiljem võistlusel 10 km kiiremini. Eeltoodud lõikude kordused on vaid näiteks ning praktikas toimub koormusega harjutamine aeglasemas tempos. Samas ilmestab see loogikat, kuidas osade kaupa jõutakse kokkuvõttes kiirema 10 km läbimiseni.

Teine oskus, mida arendab pikkade lõikude ühtlases tempos läbimine, on oskus tunnetada kiirust ja hoida ühtlast tempot. Kuigi on kiusatus joosta kiiremini, saab 200-400 ringil täpselt jälgida, et ring läbitakse sekundilise täpsusega ning vajadusel siis korrigeeritaks tempot, et joosta lõik etteantud kiirusega. Sedasi harjutades on võimalik omandada küllalti ruttu oma kiiruse tunnetus ning joosta rahulikult ilma stopperita nt 2-3 km lõike eksides ringi kohta +/- 0,5 sekundiga.

Tallinna spordihall

Maratoonar harjutab pikki lõike sageli oma maratonitempos või natuke kiiremini. Ühelt poolt harjutatakse organismi, et kiirus tunduks mugav ning kerge. Teisalt maratonis on oluline läbida kogu distants optimaalse jõukohase kiirusega ehk mitte liiga kiiresti, mis viib varajase kustumiseni, ning ka mitte liiga aeglaselt. Lihtne arvutus: 1 sekund aeglasemat keskmist tempot tähendab lõpuajas kaotust pea minuti, mistõttu õige jõukohase tempo valik pikal maal on oluline.

Talvel jooksen ma pikki lõike hallis, et mitte kaotada sügiseks omandatud kiiruse tunnetust ning teisalt, et kevadel oleks võimalik uut treeningtsüklit alustada võrreldes eelmise aastaga kõrgemalt kiirustasemelt.

Jooksja jõutreening (ettevalmistav periood)

Raamatus „Jooksja tarkvara“ kirjeldatakse vastupidavusala jooksja töövõime struktuuri püramiidina, mille aluseks on vastupidavus ja jõud ning tipus kiirus. Selleks, et oleks mille baasilt kiirust tõsta, tuleb arendada nii vastupidavust kui jõudu. Ehk nagu raamatus tabavalt kirjutatakse “Kestusjooksja erialase töövõime parandamine ei sõltu ainult lihastöö energeetilisest kindlustatusest (teenindav funktsioon), vaid ka lihassüsteemi enda seisundist (täideviiv funktsioon)." See tähendab, et kui arendada vaid vastupidavust ja jätta lihasjõu arendamine unarusse, siis oleme teinud vastupidavuse arendamisel osaliselt tühja tööd, kuna lihassüsteem ei võimalda saavutatud taset realiseerida.

Jõutreeningud võib jagada kaheks: üldkehalised harjutused (kasutusel lühend ÜKE) ja erialased kehalised harjutused (kasutusel lühend EKE). ÜKE eesmärgiks on hoida lihastasakaalu ja arendada ning aidata järele nõrku lihaseid. Näiteks üldlevinud nõrk koht on kere süvalihased, mis on olulised jooksmisel õige kehaasendi hoidmisel.

Jooksja EKE toimub kasutades erinevaid jooksu või hüppe harjutusi, et arendada ja kinnistada liigutusi, mida me kasutame jooksmisel, ja muuta erialaseid (jooksus kasutavaid) lihaseid tugevamaks ning vastupidavamaks. EKE aitab parandada ka jooksutehnikat.

Lisainfot (lugemist ja videosid) jooksja erialase EKE kohta leiate kui tipite otsingumootorisse sõnad "running drills"

Harrastaja tasemel jooksja ei pea minema jõu arendamiseks jõusaali vaid jõudu saab arendada kasutades raskusena oma keha raskust.

Mõlemaid treeninguid (ÜKE ja EKE) saab teha kas siis üksinda või rühmana. Neid treeningvahendeid saab sisuliselt kasutada aasta läbi varieerudes harjutuste ja nende raskusega.  Kuigi jah, kiirust arendaval treeningperioodil tuleks jõutreeningute osatähtsust vähendada, kuna jõutreening muudab lihased kangeks ja see võib hakata takistama kiiremaid jooksutreeninguid. Talvisel ettevalmistaval perioodil võiks teha ühe ÜKE ja ja ühe EKE treeningu nädalas.
Soovitan harjutusi teha rühmas juhendaja valvsa pilgu all. Harjutusi ei ole mõtet teha valesti, sest siis kinnistuvad valed liigutused, millest ei ole pikemas vaates palju kasu. Nt. Meelis Minnil oli EKE trennis oma süsteem, mille mõningatest nüanssidest olen alles tagantjärele mõteldes hakanud aru saama.

Harjutuste (nii ÜKE kui EKE) selgekssaamisel on võimalik liituda järgnevate rühmadega:

Meelis Minni rühm, kes teevad EKE-t kas teisipäeva või neljapäeva hommikul (ca 9.00 ajal) Lasnamäe spordihallis või Kadrioru staadionil.

Jooksupartneri treening Tallinnas teisipäeva õhtuti kell 18.30 Audentese sisehallis ja kolmapäeviti kell 18.30 Viljandi viilhallis.

FB jooksmine treeningud Tallinnas teisipäeval ja neljapäeval 19.00 Tallinna Spordihallis, kolmapäeviti Tartus kell 19.00.

Avastasin endale tõhusa ÜKE teisipäeva hommikuti Sparta spordiklubis Intervallventti rühmatreeningu näol. Erinevad harjutused 45 sekundist-2 minutilini, seerias mitu kordust ja sedasi kuni 50 min järjest. Alguses tundus trenni intensiivsus liiga karm. Peale esimest trenni oli veel reedel raskusi pintsaku selga saamisega. Samas hakkan vaikselt ära harjuma ning loodan, et suudan varsti kõik harjutused lõpuni kaasa teha.

Nagu targemad mehed väidavad, tugevamad lihased peavad paremini vastu koormuste kasvule ja aitavad sedakaudu vähendada ülekoormuse riski. Samas jooksja jõud areneb ka kiirelt joostes, pikalt joostes, mägisel maastikul joostes, joostes liivas jne. Nii et varieerige aeg-ajalt treeninguid ja te avastate endal uusi lihaseid.

Nii et talvel ÜKE-t ja EKE-t tegema. Need treeningud tulevad kõikidel spordialadel kasuks, mis iganes te kevadel ette ei võta.

PS. Hoidke end juhuslike vigastuste eest. Selle eest ei kaitse ei EKE ega ÜKE. Sageli ei varitse meid ohud mitte trennis vaid selle välisel ajal. Mul "õnnestus" mõned nädalad tagasi ehitusmaterjale tõstes taas seljale liiga teha. Nii et paariks nädalaks tõsisemate treeningutega taas paus.

Pikk aeglane jooks (ettevalmistav periood)

Järgnev kirjutis põhineb jooksutreener Greg McMillani soovitustel, soomlaste Juoksija-lehti artiklitel ja enda kogemusel.

Pikk jooks on üks maratonijooksja põhitreeningutest. Asjatundjate sõnul maratonijooksu tulemust piirab ennekõike jalgade vastupidavus. Pika jooksu abil valmistatakse jalgu ette pika-ajaliseks tööks ning taluma põrutusi, mis kaasnevad jooksmisega.

Pika jooksu mõte on nihutada edasi piiri, kus saavad otsa lihases glükogeeni varud ja lihas jookseb kinni ning teisalt harjutab taluma (ületama) lihasvalu, mida kogetakse maratoni viimasel kolmandikul.

McMillan kohaselt on pika jooksu kahte liiki – aeglane pikk jooks ning tõusva tempoga pikk jooks. Mõlemal pikal jooksul on oma eesmärk ja erinev toime. Hetkel siis ettevalmistaval perioodil kasutatavast pikast aeglasest jooksust.

Selle treeningvahendi eesmärgiks on õpetada lihaseid kasutama energia tootmiseks süsivesikute asemel rasvu ning treenida keha jooksma väsimuse tingimustes. On teada, et mida kiiremini joostakse, seda rohkem kasutatakse energia tootmisel süsivesikuid. Seetõttu tuleb see treening joosta mõõdukas tempos ja pigem aeglasemalt. Sel juhul õpib organism energiat tootma rohkem rasvade arvelt. Samas rasvade kasutamine suureneb, kui süsivesikute tase veres on alanenud. See tähendab, et pika otsa toime algab alles 1,5-2 tunnise jooksu järel, kui on toimunud vajalik muutus veresuhkru tasemes. Kogenenud jooksjatel peab pikk jooks kestma vahemikus 2-3 tundi, et sel oleks vajalik toime.

McMillan soovitab mitte juua jooksu ajal süsivesikurikast jooki vaid tarbida trenni ajal ainult vedelikku elektrolüütidega. Juhul kui ollakse harjutud treeningu ajal süsivesiku rikka joogiga, on soovitatav teha üleminek sujuvamaks minnes treeningute vältel järk-järgult lahjema joogi suunas.

Olen ise katsetanud, et näiteks soolakapsel jooksu alguses tagab, et kahe tunnise jooksu pean ilusasti vastu vaid vett tarbides.

Teiseks McMillan soovitab toime kiirendamiseks mitte süüa süsivesikurikast toitu enne rahulikku pikka jooksu. Samas on oluline juua jooksu ajal regulaarselt vett ja hoida tasakaalus elektrolüüteide tase (naatrium, magneesium, kaltsium, kaalium jne), et ei toimuks organismis vedelikukaotust. Samas soovitab McMillan võtta pikale jooksule kaasa igaks-juhuks väikse geeli olukorraks, kus pikk jooks läheb kavandatust pikemaks või läheb liiga raskeks. Siis saab geelist kiiresti vajalikku turgutust.

Pika otsa eesmärk ei ole joosta end kooma. Pika jooksu ajal peabki minema raskeks, kuid tuleb tunnetada piiri, millest ei tohi üle minna.

Pika otsa paras pikkus on soomlaste sõnul sõltuvuses üldisest nädala treeningmahust. See võiks olla rusikareeglina 20-30% üldisest treeningmahust ning selle pikkust tuleks kasvatada mõõdukalt. See tähendab, et maht kasvab maksimaalselt 10% nädala jooksul. Kasutades 3+1 lähenemist tehakse kolm nädalat kasvavas mahus ja siis jäetakse üks nädala vahele ning siis jätkatakse mahu kasvatamist aste kõrgemalt. Näiteks: 15 km - 16,5 km - 18 km - 10 km - 16,5 km - 18 km - 20 km - 10 km - 18 km - 20 km - 22 km jne.

Algajatel soovitakse kindlasti kasutada kilomeetrite asemel aega. Sellega on kindlam juhtida treeningkoormust kui kilomeetrite põhiselt. Siis ei teki ka nii lihtsalt kiusatust pikka otsa joostes püüda alistada eelmisest treeningus joostud pika otsa aega. Pika aeglase jooksu puhul ei ole oluline kui kiiresti te selle jooksite või mitu kilomeetrit läbisite. Oluline on vaid koguaeg mil olite jalgadel.

Ma ise kavandan pika otsa pikkuse jälgiumisel aega. Kasvatan pikka otsa kestust maksimaalselt 10-15 min nädalas, mis tähendab et järgneval nädalal lisandub pikale otsale võrreldes eelmise nädalaga umbes 2-3 km.

Jooksu lõppedes tuleb kiiresti taastada kulunud süsivesikuvarud ehk süsivesiku rikkad spordijoogid, taastusjoogid jne on asjakohased ning neid tuleks hakata tarvitama koheselt jooksu lõpetamise järgselt. 

Kuna süsivesikute varud on pika jooksuga ammendunud kulub kogu jooksu järgne sisse söödav energia kulutatud süsivesikute varude taastamiseks ja see ei ladestu organismis tagasi rasvana.

Olen ise kasutanud taastumiseks segu, kus segan joogijogurti pooleks magusa mahlaga. Sel juhul saab nö loodusliku taastusjoogi, millest saab nii vajalikke valke, süsivesikuid kui vedelikku taastumiseks.

Talvel tuleb arvestada, et lumi jooksurajal lisab lisakoormust. On oluline vahe, kas joostakse lumest puhtaks lükatud rajal või lumelögasel teel. Ise olen kogenud, et viimasel juhul on soovitatav kavatsetut mahtu vähendada vähemalt  1/4 võrra, kuna lumes jooksmine on jooksmine raskendatud tingimuses ning mõjub lihastele täiendava koormusena. 

Talvine ettevalmistav etapp

Selle aasta talvise ettevalmistusetapi olen jaganud kaheks osaks. Esimene kontrollpunkt on kahe kuu pärast toimuv Tartu suusamaraton ja teine kontrollpunkt omakorda kahe kuu pärast toimuv Rotterdami maraton. Mõlemad kontrollvõistlused toimuvad eelmise aastaga sama ajal ja nende põhjal loodan saada tagasisidet, milline olen tasemelt võrreldes eelmise aastaga.

Mõlema kahekuulise osa olen omakorda jaganud kaheks 4-nädalaseks tsükliks (3+1). See tähendab kolm nädalat järk-järgult kasvavas mahus treeninguid ja seejärel puhke(taastumis)nädal. Võimalik oleks treenida ka 2+1 rütmis (3 nädalase tsükli kaupa), kuid vaatasin, et 3+1 nädalat võrdub ühe kuuga ja see klapib paremini kontrollvõistluste aegadega.

Treeningnädalasse on kavandatud kolm põhitreeningut: üks jõutreening, üks kiirem jooks ning üks pikk ots. Iga põhitreeningu vahele tuleb jätta taastumiseks üks rahulikum päev, kus kas ei tee midagi (puhkan) või teen mingi taastava iseloomuga treeningu.

Mõlemal kahekuulisel osal on natuke erinev rõhuasetus (suund), mis tähendab, et kuigi põhitreeningud jäävad samaks, muudan peale Tartu suusamaratoni natuke põhitreeningute rõhuasetusi.

Ettevalmistaval etapil, mida nimetatakse ka põhja ladumise perioodiks, on suund vastupidavuse ja jõu arendamisel. Need on kaks komponenti, mis on eelduseks hilisema kiirusliku vastupidavuse ja jõu arendamiseks.

Vastupidavuse arendamisel on treeningvahendiks pikk rahulik jooks. Jõutreeninguks on lihasjõu ja jõuvastupidavuse arendamiseks erialased jõuharjutused oma keha raskusega (erinevad hüpped, staatilised jõuharjutused jne). Kolmandaks, selleks et jooksutehnika talvega päris ära ei laguneks ning lihastes hoida erksust, on kavas üks tempokam treening.

Treeningutest katsun igal juhul ära teha põhitreeningud. Muude siduvate või taastavate vahetreeningute ärajäämise üle ma ei muretse. Olen aru saanud, et sageli lisa puhkepäev muudab rasked põhitreeningud jõukohaseks ja nende kasutegur on sedasi suurem.

Pika otsa olen kavandanud nädalavahetusele. Pikk ots on koormav ja sellest taastumine kulgeb mul päris pikalt. Kavandan seetõttu pika jooksu laupäevale, et jääks enne järgmist trenni kaks puhkepäeva vahele. Samas nädalavahetused ei ole vennad ning pühapäev jääb varupäevaks, kus võin ka joosta pika otsa, kui laupäeval mingil põhjusel ei saa kavandatud trenni teha. Siis üks või kaks puhkepäeva ja teisipäeval jõutrenn. Siis taas puhkepäev ning neljapäeval tempojooks. Ja sellises rütmis kõik ettevalmistusperioodi nädalad.

Pean oluliseks, et eesmärgiks ei ole teha palju ja keskpäraseid treeninguid vaid pigem vähem ja kvaliteetselt. Selleks peab põhitreeninguks olema organism puhanud ja taastunud. 

Treeningplaani tehes tuleb kavandada aega puhkuseks ja mitte treenida kõvasti iga päev. Puhkus põhitreeningute vahel ei pea tähendama mitte midagi tegemist. Vahele võib teha taastumiseks lühikesi sörkjookse, suusatamist, kepikõndi, ujumist jne. Samas tuleb jälgida, et need lisatreeningud kokkuvõttes koos põhitreeningutega liiga koormavaks ei muutuks. Koormuse sobivust saab jälgida nii hommikuse pulsi kui põhitreeningu järgse taastumispulsi järgi. Kui need hakkavad paigast ära minema tuleb vähendada koormust. 

Järgnevates postitustes siis  igast põhitreeningust pikemalt.

On aeg edasi liikuda

Alanud aastal otsustasin blogis natuke detailsemalt kirjelda enda treeningprotsessi, et siis sügisel hinnata, mis läks täppi ja mis ebaõnnestus. Treeningplaanide tegemisel lähtun ühelt poolt enda sisetunnetusest, mis ütleb mis valdkondades on vaja nõrku külgi täiendada, ja teisalt katsun arvestada teiste kirja pandud tarkust, mida millal ja kuidas teha.

Peale sügisest maratoni on sagedane, et tehakse jooksmises paus ning alustatakse jooksmisega uuesti kevadel. Selline pikk mitmekuine paus tähendab seda, et nullitakse suvel tehtud töö ja alustatakse kevadel samalt tasemelt, mis eelmine aasta. Sellise lähenemisega ei saa eriti eeldada, et suudetakse järgmine sügis joosta oluliselt paremini kui eelmisel sügisel.

Selleks, et järgmisel sügisel võiks oodata isikliku rekordi parandust on oluline, et pärast sügisese maratoni järgset puhkepausi jätkataks jooksmist ka talveperioodil. Talveperioodi jooksutreeningu eesmärgiks on ennekõike mitte kaotada oluliselt  kevade tulekuks sügiseks saavutatud taset. Siis saab kevade tulles jätkata võrreldes eelmise aastaga aste kõrgemalt tasemelt ja eeldada, et sügiseks jõutakse välja senisest kõrgemale tasemele.

Jooksmisel toimuvat arengut saab võrrelda nagu liikumist trepil: kevadest sügiseni teeme tööd, et jõuda trepil järgmisele astmele ja talvest kevadeni katsume püsida sel astmel. Järgmine aasta toimub sama tsükkel. Kevadest sügiseni teeme tööd, et jõuda trepil järgmisele astmele ja talvest kevadeni taas katsume hoida saavutatud taset. Lihtne arvutus näitab, et kui iga aasta suuta tõsta 10 sekundit jooksukiirust, siis 6 aasta järjepideva harjutamisega on teoorias võimalik tõsta jooksukiirust 1 minuti võrra.

Rõhutan teoorias, sest kõik sõltub mis baasilt alustate. Enda näitel on toimunud areng maratonikiiruses järgnevalt:

Aasta /aasta +1	Kiirus aasta +1 (min/km)	Aja parandus
2008/2009	4:51	30 sek
2009/2010	4:37	14 sek
2010/2011	4:21	16 sek

Kogu selle arengu üheks võtmeks on olnud neli aastat järjepidevat harjutamist. Nii lihtne see ongi.

Järgmises postituses kirjeldan kuidas olen jaganud treeningu etappideks ja milliseid treeninguid nendele etappidele olen kavandanud. Ehk hakkan liikuma üldiselt üksiku suunas.

Nüüd on vaja taas leida üles detsembriga kaotatud treeningrütm.

PS. Harku suusarada oli juba täitsa sõidetav ning täna kell 9 õhtul oli rahvast rajal murdu ja tuli järjest juurde.

2012 aasta New York maratonile registreerimine on avatud

Täna avati registreerimine New York maratonile, mis toimub 4.novembril 2012.

Vastused maratonile pääsemise kohta, va kui kvalifitseerute kohe ajaga, antakse 23. aprillil 2012. Registreerimise taotluse tasu on 11 USD-d ja osavõtu tasu, kui pääsete maratonile on 347 USD-d.

Huvilised andke loosiõnnele võimalus.

Igas halvas on midagi head.

Elus tuleb aeg-ajalt ette takistusi ja samuti tuleb korrigeerida tehtud plaane. Vanal aasta lõpus sai joon alla tõmmatud senisele koostööle treeneriga ja võetud väike paus harjutamises. Mõnikord, nii imelik kui see ei ole, tekivad arusaamatused mitme pisiasja kokkulangemisel. Nagu ütleb vanasõna „Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata“.

Suurenenud pingeline töökoormus vajas nagunii paindlikumat treeningplaani. Juhul kui ei ole enam kohustuslikku „peab plaani“ saab harjutamisse läheneda loovamalt.

Alustan harjutamist uuel aastal peale väikest pausi uuesti. Üritan talvehooajal nädalasse ära paigutada kolm põhitreeningut – ühe lihasjõu arendamise treeningu, ühe kiirema treeningu ja üks pika rahulik treeningu. Vahetreeningud teen siis vastavalt võimalustele ja taastumisele. Loodan, et kui suudan põhitreeningud ära teha ja vähekese haaval mahtu tõsta, siis ei lange talvega loodetavasti tase sügisest tasemest palju alla poole. Eks kevadine testmaraton näitab kus on kevadine stardipositsioon.

Kui läheb õnneks katsun suvel leida nõuandja, kes minu nõudlikele soovidele suudab vastu tulla ning aitab sügiseks maratoniks valmistuda. Senikauaks saan suunata treeneri tasudest vabaneva raha erialase kirjanduse ostmisse. Tundub mõistlik pimedat ja kehva treeningaega kasutada enese valgustamiseks jooksuteooriaga. Olen leidnud mitmeid huvitavaid professionaalseid allikaid, mis on andnud mõtlemisainet ja soovin rõhutatud uusi nüansse treeningutes järeleproovida. Nüüd olen vaba proovima.

Kandikul asjade ettetoomine muudab jooksja mugavaks. Ei pea mõtlema, muudkui harjuta. Mugavustsoonist väljakiskumise plussina näen, et see sunnib oma halle ajurakukesi liigutama ja üritada ise jõuda arusaamisele miks, millal ja kuidas teha.

Proovin katse-eksituse meetodil tekkinud mõtted ka blogisse kirja panna. Kirjutamine muudab nii mitmedki nüansid klaarimaks. Kui keegi soovib minuga koos katsetada (võtta ette pikad jooksuotsad jms), siis on koostööettepanekud teretulnud.

Lõpetuseks väike positiivne fakt

Eile postkasti potsatanud soomlaste jooksuajakirja „Juoksija“ –s soli huvitav graafik, kui kiiresti 2010. aastal 14100 soomlasest maratonlast läbisid maratoni. Meie põhjanaabritel keskmine aeg oli 4.30-4.40 vahel. Panin kiiresti graafikusse 2011.a. maratoni jooksjate andmed.  Ja ennäe! Eestlastel on keskmine aeg 4:00 kanti (pigem alla).

Kuna meil ei ole maratonijooks veel selline rahvasport, kui Soomes, siis kuigi jooksjate arvult jääme soomlastele alla, oleme keskmiselt kiiremad.