Kas jooksja peaks ainult jooksma?

On küllaltki levinud arusaam, et jooksja saab areneda vaid joostes. Kindlasti peitub selle väites oma tõde. Täiuslikkuse saavutamiseks on vaja jooksuliigutust harjutada senikaua kuni see muutub automaatseks. Samas mulle tundub, et vaid ühe alaga tegeledes on oht kapselduda oma kitsasse maailma.

Suusatrennis Sparta treenerite käe all olen enda jaoks avastanud mitmed tõed, mis on üle kantavad jooksule ning millele ma enne ei osanud selliselt tähelepanu pöörata. On see siis käte liikumise suund, kehaasend, sammusageduse ja pikkuse kohandamine  jne.

Klassikasuusatamise tehnikal on jooksutehnikaga mitmeid ühisosasid. Heaks näiteks oli sügisel suusaimitatsioonis Raul Olle selgitus kuidas suusataja peab mäest üles minema. Jätan kõrvale suusaspetsiifilised nõksud ja rõhutaksin siin paari aspekti, mis seotud jooksuga.

Esiteks, on oluline on hoida puusad ees. Sellises asendis keharaskus langeb luustikule, mitte lihastele, ning lihased ei pea tegema tööd keha püstihoidmiseks. Lihased teevad tööd vaid edasiliikumiseks ja see hoiab kokku palju energiat. Eriti oluline on kehaasend maratonis. Olle soovitus pädeb ka jooksus, kus sama moodi tuleb viia puusad ette hoidmaks raskuskeset õiges kohas. Nii kui tagumik vajub taha, tekib istuv jooksuasend, mis on energia mõttes ebaefektiivne ning teisalt lühendab jooksusammu.

Teiseks mäest üles minnes, tuleb sõltuvalt kallakust lühendada sammu ja liigutada sammu tegemisel puusade abil keharaskus toetavale jalale. Proovisin seda nõksu vanaka liivamäest üles minnes ja mäest üles minna oli oluliselt lihtsam kui lihtsalt üritada tagumik taga pika sammuga jalalihaste jõul end üles vinnata.

Ka rattasõidult on jooksjal üht teist õppida. Esiteks väntamise sagedus, mis nii kummaline kui ei tundu, on sarnane jooksule. Optimaalne sagedus on  nagu jooksus 90-95 pööret. Rattasõit õpetab sageduse hoidmist mitme tunni vältel, mis on ka jooksu tarbeks oluline oskus.

Teiseks mõtelge jooksmisel käiguvahetuse peale  nii liikuma hakkamisel kui tõusudel. Võite imestada, et jooksmises ei ole ju käike. Kuid on. Jooksja käigud on sammusagedus ja sammu pikkus. Sarnaselt rattale tuleb jooksmises kõige pealt saada väikse käiguga (lühikese sammupikkusega) sammusagedus üles ja kui kiirus sees võib vahetada käiku üles ehk muuta sammu pikemaks. Mäest üles minnes tuleb taas vahetada käik alla ehk samm lühemaks.

Nii, et teiste aladega tegelemine võib muuta sind jooksjana intelligentsemaks ja sedakaudu täiuslikumaks. Soovin teile, et hoidke uuel aastal harjutamisel meeled avatud.