Kuna trenni aeg on piiratud, siis mõtlesin kirja panna miks me asju hetkel just sedasi teeme.
Treeningute ülesehitusel on oma loogika. Eesmärk on pakkuda tavaharrastajale komplekti, kus osaledes kahel rühmatreeningul ning lisades laupäevale ühe pikema jooksuotsa, saab ta vajaliku mitmekülgse koormuse kätte ka treeningplaani omamata.
Teisipäevane trenn
Treeningu põhiosa on intensiivsem jooks (fartlek) millele lisanduvad harjutused kere süvalihastele.
Fartleki eesmärk on valmistada tasapisi organismi ette kevadisteks tempokamateks jooksudeks. Samas tuleb hoida koormus mõõdukas ehk viimase lõigu lõpus peaks pulss minutiga ära taastuma. Lisaks kiirema lõigu tempo ei tohiks ületada hetkel 80% nii pulsi kui kiiruse maksimumist. Sellel treeningul oleks hea kanda pulsikella ning jälgida kas ja kuidas organism nädalate jooksul koormusega kohaneb. Aja jooksul, kui oleme selleks valmis, lisame tasapisi koormust.
Kere süvalihased on olulised selleks, et hoida jooksu ajal õiget jooksuasendit ning vähendada jooksmise käigus toimuva põrutuse tagajärjel tekkida võivate vigastusete riski.
Neljapäevane trenn
Trenni põhifookus on rütmijooksul ning plüomeetrilistel harjutustel.
Rütmijooksude eesmärk on parandada jooksutehnikat ning õpetada jooksma kiiresti säilitades samal ajal lihaste lõtvus. Kindlasti ei ole rõhuasetus rütmijooksu kiirusel vaid rütmil, sammusagedusel, sammupikkusel ja üldisel jooksutehnikal. Iga rütmijooks peaks tulema kergelt, ilma suurema pingutuseta. Enne järgmisele rütmijooksule minekut peab pulss olema täiesti taastunud.
Plüomeetrilistel harjutuste eesmärk (tõkete ja topispalli abil) on arendada plahvatusliku jõudu ja panna pöid tööle. Jooksmisel on ääretult oluline tugev ja terav pöia tõuge ning pidevad kordused peaksid seda omadust arendama.
Täiendavalt mõlemal ühistreeningul tehtavad jooksuharjutused arendavad jooksmiseks vajalikke lihaseid ja liigutusi. Kokkuvõttes peaks nende pideva kordamise tulemusena tekkima õigem jooksusamm ja tehnika. Lisaks on seos, et mida tugevamad lihased, seda vähem vigastuspause.
Ülejäänud päevad
Vahepealsetel päevadel võib siis teha muid alasid, näiteks suusatada. Kindlasti tuleb nädalas võtta kas üks või kaks täiesti trennivaba päeva. Seda on vaja selleks, et organism jõuaks taastuda ning valmistuda uue koormuse vastuvõtmiseks.
Samas targalt treenimiseks on vaja end ka harida. Esimese võimaluse selleks tekitame järgmise nädala neljapäeval.vt lisainfot www.jookseme.com Tulge kuulama. Üritusega soovime koguda taas natuke raha maratonipoiste toetuseks.
Trenni põhifookus on rütmijooksul ning plüomeetrilistel harjutustel.
Rütmijooksude eesmärk on parandada jooksutehnikat ning õpetada jooksma kiiresti säilitades samal ajal lihaste lõtvus. Kindlasti ei ole rõhuasetus rütmijooksu kiirusel vaid rütmil, sammusagedusel, sammupikkusel ja üldisel jooksutehnikal. Iga rütmijooks peaks tulema kergelt, ilma suurema pingutuseta. Enne järgmisele rütmijooksule minekut peab pulss olema täiesti taastunud.
Plüomeetrilistel harjutuste eesmärk (tõkete ja topispalli abil) on arendada plahvatusliku jõudu ja panna pöid tööle. Jooksmisel on ääretult oluline tugev ja terav pöia tõuge ning pidevad kordused peaksid seda omadust arendama.
Täiendavalt mõlemal ühistreeningul tehtavad jooksuharjutused arendavad jooksmiseks vajalikke lihaseid ja liigutusi. Kokkuvõttes peaks nende pideva kordamise tulemusena tekkima õigem jooksusamm ja tehnika. Lisaks on seos, et mida tugevamad lihased, seda vähem vigastuspause.
Ülejäänud päevad
Vahepealsetel päevadel võib siis teha muid alasid, näiteks suusatada. Kindlasti tuleb nädalas võtta kas üks või kaks täiesti trennivaba päeva. Seda on vaja selleks, et organism jõuaks taastuda ning valmistuda uue koormuse vastuvõtmiseks.
Samas targalt treenimiseks on vaja end ka harida. Esimese võimaluse selleks tekitame järgmise nädala neljapäeval.vt lisainfot www.jookseme.com Tulge kuulama. Üritusega soovime koguda taas natuke raha maratonipoiste toetuseks.
No comments:
Post a Comment