Laulasmaa Ultra 2015 - miks me seda teeme?

Ultrajooks on iga kord uudne retk. Erinevalt maratonist või poolmaratonist, kus suhteliselt täpselt saab prognoosida jooksu käiku ja tulemust, ei tea sa kunagi ultra starti minnes kindlat öelda, mida jooks toob. Sellise teadmisega läksin starti - avatud meelega ja valmis kuulama oma keha.

Olid omad kõhkused - kas jalad on taastunud? Tõenäoliselt täielikult mitte. Küsimus oli ka mida maks teeb? Jooks pidi andma vastuse.

Ultras on ääretult tähtis tunnetada oma keha ning aru saada mida tal on sel konkreetsel päeval varuks. Eks siin maksab ka kogemus, mida ei saa teisiti kui ultraid joostes. Ääretult hariv oli kulgeda esimesi ringe koos kogenud ultrajooksjaga ja saada osa rikkkalikust kogemuspagasist. Lisaks oli huvitav jälgida rajalt teiste jooksjate jooksu käiku ja taktikat ning teha sellest enda jaoks järeldusi. 

Jooks lõppes minu jaoks teise ringi lõpuosas kui maksapiste taas hakkas segama. Eks palavus ja jooksu tempo kindlasti olid ka natuke liiast. Samad eeldused,  kui kaks nädalat tagasi (kuum ilm, rohke vedeliku tarbimine), ja tulemus sama. Maksale midagi ei meeldinud ja ta andis sellest häälekalt teada.

Kolmas ring ei läinud kergemaks hoolimata langetatud tempost. Nii kui algas tõus või mäest kiirem allajooks oli valu kohe platsis. Neljanda ringi alguses proovisin kõndida. Sai selgeks, et ei mulle ei meeldi kõndimine - liiga aeglaselt liigub edasi.  Joosta samas väga ei saanud. Võtsin vastu otsuse, et see on viimane ring. Ei ole mõtet maksa piinata - liiga oluline organ.

Tegin ringi aluses pausi ja pikutasin murul ca 15 minutit.  Lootsin ehk puhkus annab lahenduse. Seejärel proovisin järele jõudnud kaasteelisega edasi liikuda, kuid taas oli umbes 10 min jooksu järel valu platsis. Jalad olid küll täiesti head, kuid sisemus andis tunda. Tuli taas kõndida. Õnneks ilm hakkas jahenema. Proovisin uuesti aeglaselt joosta ja vaikselt sain kuidagi ringi lõpuni. Selleks korraks siis kõik.

Kahjuks tuleb nüüd jooksmises teha paus, lasta kehal puhata ning selgitada välja maksavalu põhjused.

Mida õppisin jooksust:

- Targad ultrajooksjad oskavad jagada oma jõuvarusid. Algajatel on ka aeglasem algus tegelikult liiga kiire. Jooksu vältel oli näha kuidas algajad kõrbesid ja kogenud aeglaselt kulgejad järjest parandasid oma positsioone.

- Mäest alla jooksmise oskus on ääretult oluline. Seda on kavas hakata tulevikus harjutama. Kui suudad ultras alla joosta kogu jooksu vältel omad kõva eelist teiste ees. Mäest üles jooksmise oskus ei ole ultras niivõrd oluline.

- Kuuma päikselise ilmaga tuleb riietuda sedasi, et keha ja käed jne oleks kaitstud. Sellega kaitsed sa end kahju eest, mida teeb päiksepõletus. Kogenud jooksjad teavad, mis tunne on, kui päikse loojudes saad teada tunde, kui riietus hõõruma vastu päiksepõletanud keha. Rääkimata päiksepõletusega kaasnevatest külmavärinatest. Targem on riietuda paksemalt ja joosta kuumaga aeglasemalt. Märg särk pidi jahutama paremini kui tuul, mis koheselt kuivatab keha ja on petlik. 

- Pulsi jälgimine on ääretult oluline. Kuna ollakse pikalt jalul siis ka väike laktaadi kuhjumine võib teha sama palju kahju kui lühike kiiresti jooks. Kokkuvõttes koguneb aja jooksul lihastesse jääkaineid liiga palju kui tempot algusest peale kontrolli alla ei hoia.

Vastuseks miks me sedasi teeme? Tõenäoliselt seetõttu, et meile meeldib jooksmine, võimalus õppida tundma oma keha ja kontrollida oma vaimu. Kuigi möönan, mõnikord on need õppetunnid põrgulikult valusad.

Lisaks meeldib mulle ultrajooksu rahulik rütm, mis on vastukaaluks meie kiirenevale elutempole. Aeg omandab ultrajooksus hoopis teise mõõtme. See on see, miks mulle see tegevus meeldib.

Järgmine aasta, kui tervis lubab, üritan uuesti.