Mäest üles ja alla - tõusumeetreid kogudes

Teeb rõõmu, et eestlased külastavad ka mägisemaid jookse. On selge, et üle tuhande tõusumeetriga jooksud vajavad mõnevõrra teistsugust ettevalmistust. Jooksjate tagasiside põhjal valmistab raskusi peamiselt allamäge jooks. Ka ise olen sama kogenud, et see vajab tehnikat ning tugevat jalga.

Augusti alguspäeval on võimalus osaleda Norras mägisemal jooksul (Hamperokken Skyrace). Seal ootab ees kaks mäge ja kokku 4 400 tõusumeetrit. Üks tipp, mis tuleb ületada, on alloleval pildil.

Loodan, et suudan selleks ajaks mingi vormi tekitada. Pikema jooksupausi järel olen pannud endale plaani vaid selleks jooksuvõistluseks suunatud trennid. Need vähesed trennid, mis teen, üritan teha selge suunitlusega: rahulikult kõnniga üles ja jooksusammuga alla. Sellistel mägistel jooksudel on oluline osata hoida energiat tõusudel ning suuta joosta allamäge.

Kuna Eestis mägesid ei ole, siis tuleb trennis väiksemaid tõuse üles-alla nühkida. Kiviõli tuhamäel sain 70 tõusumeetrit kätte. Mujal, Tallina lähiümbruses, jäävad tõusud 15-30 tõusumeetri vahele. Eile "avastasin" suusahüppemäe kõrval tõusu, mis annab 30 tõusumeetrit. See saab mu peamiseks trennipaigaks lähinädalatel. Poolteist nädalat olen tõuse jooksnud. Kaks nädalat on veel ees. Vaikselt jalad harjuvad.

Nüüd on trennides hoopis teised näidud, mida jälgin. Treeningkoormust jälgin tõusumeetrites ning kiiruse mõõdikuks on tõusumeetrit minutis. Praegune trennikiirused on olnud ülessuunas 20m minutis ja alla 40-50 m minutis. Normaalne kergem trenn on 500 tõusumeetrit. Unistus oleks venitada ülejärgmise nädala pikim trenn 2 tuhande tõusumeetrini. See tähendaks umbes 4 tunnist trenni.

Kuigi trenni pikkus tundub hirmutav, ei ole asi üldse hull. Trenni põhitöö toimub tegelikult aeroobses tsoonis kuna mäest üles liigun kõndides ning allajooks ei aja samuti pulssi kuigi kõrgele. Ainukesed, mis tõsist vatti saavad, on jalad.  Minimalistlikke jalanõusid kasutan vaid lühemates trennides. Pikemates peab kasutama tugevamaid jalanõusid, kuna jalatalla lihased on sageli trennijärgselt kriitilise piiri lähedal. Pean tähelepanelikult kuulama oma keha ja jälgima taastumist.

Hea, et AT-Sport aitas Eestist leida jooksuks sobilikud jalanõud - Salomon S-LAB Sense 4 Ultra. Tegu on mudeliga, mida ostetakse ja seetõttu ka müüakse Eestis vähe. Seni olen paaris trennis kasutanud ning jalanõud on näidanud end heast küljest - põhi peab hästi, varbad on kaitstud ja jalanõu istub hästi jalas ka mäest alla jooksul. Tuleb juurde osta veel kaitsmed, et sodi jalanõusse mäest alla joostes sisse ei pääseks, ja siis on väline varustus jooksuürituseks valmis. Nüüd tuleb arendada vaid sisu, sest seda läheb Norras vaja.

Trennide põhjal tegin lihtsa arvutuse. Kui lainedada trennikiirust eesootavate tõusmeetrite peale, siis kulub raja läbimiseks minimaalselt 9 tundi. Kuna pikim trenn on hetkel olnud vaid tuhat tõusumeetrit siis tuleb lisada tunde juurde.  Loodan, et suudan mahtuda ajalimiidi ehk 12 tunni raamidesse. Vaatasin, et tippjooksjatel kulus  raja läbimiseks natuke alla 7 tunni.  Eks ülejärgmise nädala pikim trenn annab tagasisidet ja lubab teha täpsemaid plaane.

Kas sellisest mäetrennist on ka muidu jooksjale kasu? Arvan, et jah. Mäkketõusud on liikumine raskendatud tingimustes. See aktiveerib rohkem lihaskiude, mis lauskmaal peaks tähendama teoorias suuremat lihasvõimsust. Eks aeg näitab. Kui sellest katsumusest tervelt välja tulen, siis peaksid jalad olema sügiseks tugevamad.

Lõpetuseks väike arvutusharjutus suuremale ringile. Mitu korda pean suusahüppemäe tõusu võtma, et saada kokku 2 tuhat tõusumeetrit?

Ultrasport on vaimutrenn, ennekõige.