Kui Jüri sügisel uuris, et kas oleksin mineja Rootsi suusamaratonile, tekkis hoopis mõte, et kas Jüri ei saaks aidata mind ja paari mu pikamaa jooksusõpra jooksuvõistlusele peale saamisel. Saades Jürilt päringule vastuseks jah sõna, loksus üks jooksuürituse mõte järgmiseks aastaks paika. Jüri pakkus, et vajadusel aitab ka kogu reisi ära korraldada kuna tal vajalik kogemus ja suhted olemas.
Kuna sel aastal stardikohti vabamalt saada, siis otsustas Jüri panna üles teate ning reisipaketi. Enesele ootamatult sain austava grupijuhi ameti. Nüüd vist tuleb minna ja tagasiteed ei ole.
Mida kujutab endast UltraVasa jooks?
Tegu on ühe pikima traditsioonide ja distantsiga suusavõistluse jälgedes kulgeva rajaga. Alguses läbiti 90 km suuskadel, hiljem lisandus maastikurattasõit ning viimasena, sel aastal maastikujooks. Tegu on raja pikkusest tulenevalt ultrajooksuga, kus täispikk distants on 90 km ja poolik 45 km.
Täispika jooksu starti lubatakse 2 500 jooksjat ja poolele maale 1 500 osalejat. Rada kulgeb valdavalt mööda maastikku ning on langeva profiiliga. Rada on kiire, mida näitab täispika jooksu selle aasta võitja aeg 5:45. Esimesel jooksul osales ka kaks eestlast, Ranno Erala ja Gaspar Sukk, kellest Ranno Erala tegi kõva tulemuse saades ajaga 6:21 kõrge 8. koha. Tulemus, mis kahetsusväärselt jäi väärika tähelepanuta. Samas tempos veel 10 km joostes oleks Ranno tõenäoliselt purustanud Eesti 100 km rekordi.
90 kilomeetrit on tõsisem ettevõtmine aga 45 km peaks olema jõukohane kõigile, kes on juba korra elus maratoni läbinud.
Lisainfot jooksude kohta
Tegu on ühe pikima traditsioonide ja distantsiga suusavõistluse jälgedes kulgeva rajaga. Alguses läbiti 90 km suuskadel, hiljem lisandus maastikurattasõit ning viimasena, sel aastal maastikujooks. Tegu on raja pikkusest tulenevalt ultrajooksuga, kus täispikk distants on 90 km ja poolik 45 km.
Täispika jooksu starti lubatakse 2 500 jooksjat ja poolele maale 1 500 osalejat. Rada kulgeb valdavalt mööda maastikku ning on langeva profiiliga. Rada on kiire, mida näitab täispika jooksu selle aasta võitja aeg 5:45. Esimesel jooksul osales ka kaks eestlast, Ranno Erala ja Gaspar Sukk, kellest Ranno Erala tegi kõva tulemuse saades ajaga 6:21 kõrge 8. koha. Tulemus, mis kahetsusväärselt jäi väärika tähelepanuta. Samas tempos veel 10 km joostes oleks Ranno tõenäoliselt purustanud Eesti 100 km rekordi.
90 kilomeetrit on tõsisem ettevõtmine aga 45 km peaks olema jõukohane kõigile, kes on juba korra elus maratoni läbinud.
Lisainfot jooksude kohta
Kas maastikul on keerulisem joosta kui asfaldil?
Maastikul joostes kulutab jooksja lihas mõnevõrra rohkem energiat, kuna kõõluste elastsust ei saa niipalju jooksmisel ära kasutada. Samas on põrutus kehale maastikul jooksul väiksem ning seetõttu on see jooksjale sõbralikum. Kergelt langev rajaprofiil tähendab mõnevõrra suuremat harjumatut koormust põlvedele kuid samas on energia kulu mõttes langevat profiili kergem joosta. Metsarajad nõuavad mõnevõrra suuremat tähelepanelikkust kui tavapärasel asfaldil toimuv linnamaraton. Maastikujooks pakub kindlasti rohkem vaheldust ning on selgelt emotsionaalselt teistmoodi.
Miks minna koos?
Logistiliselt ei ole üksi hea minna kuna jooksu start ja finiš asuvad teineteisest 90 km kaugusel. Samuti asub stardikoht Sälen Stockholmist 5 sõidutunni kaugusel. Jüri lubas korraldada kogu logistika ja majutuse. Kohapealne toitlustamine tuleb korralda ühiselt. Seltsis on lõbusam ning ühikulu jooksja kohta tuleb koos minnes soodsam.
Kuidas jooksuks valmistuda?
Arvestades, et jooksu stardini on 8 kuud jõuab valmistuda nii täispikaks kui pooleks maaks. Soovitavalt tuleks osa jooksutrenne teha maastikul ning teha pikemaid jooks-kõnd matke maastikul. Tugevamat jalalihast, mida on vaja maastikul jooksul, saab arendada mäkkejookse tehes.
Vaatasin Marathon100 kalendrist, et meil on mitmeid jooksuvõistlusi, mida saaks ettevalmistuses kasutada. Arvestades harrastusjooksja ettevalmistust ja eeldatavat taastumisaega ei soovita võistelda sagedamini kui korra kuus. Kõik alljärgnevad jooksud on maastikujooksud.
Näidisvõistluste loetelu valmistumaks Vasa Ultra 45 km
Näidisvõistluste loetelu valmistumaks Vasa Ultra 90 km
Kokkuvõttes julgustan proovima
Ma ise lähen jooksule vastu eesmärgiga rada mõnusalt läbida ning teha seda rahulikus tempos. Inimese keha on võimeline rahulikus tempos pikalt ja kaua liikuma. Kindlasti on jooks kergem kui Haanja100 läbimine.
Jooksuks valmistumisel on mul kavas teha mõned pikemad jooks-matkad RMK matkaradadel. Kui on huvilisi, saame teha ettevalmistavad pikemad trennid koos. Nii et huvilised andke Jürile märku aadressil info@sporttravel.ee
Maastikul joostes kulutab jooksja lihas mõnevõrra rohkem energiat, kuna kõõluste elastsust ei saa niipalju jooksmisel ära kasutada. Samas on põrutus kehale maastikul jooksul väiksem ning seetõttu on see jooksjale sõbralikum. Kergelt langev rajaprofiil tähendab mõnevõrra suuremat harjumatut koormust põlvedele kuid samas on energia kulu mõttes langevat profiili kergem joosta. Metsarajad nõuavad mõnevõrra suuremat tähelepanelikkust kui tavapärasel asfaldil toimuv linnamaraton. Maastikujooks pakub kindlasti rohkem vaheldust ning on selgelt emotsionaalselt teistmoodi.
Miks minna koos?
Logistiliselt ei ole üksi hea minna kuna jooksu start ja finiš asuvad teineteisest 90 km kaugusel. Samuti asub stardikoht Sälen Stockholmist 5 sõidutunni kaugusel. Jüri lubas korraldada kogu logistika ja majutuse. Kohapealne toitlustamine tuleb korralda ühiselt. Seltsis on lõbusam ning ühikulu jooksja kohta tuleb koos minnes soodsam.
Kuidas jooksuks valmistuda?
Arvestades, et jooksu stardini on 8 kuud jõuab valmistuda nii täispikaks kui pooleks maaks. Soovitavalt tuleks osa jooksutrenne teha maastikul ning teha pikemaid jooks-kõnd matke maastikul. Tugevamat jalalihast, mida on vaja maastikul jooksul, saab arendada mäkkejookse tehes.
Vaatasin Marathon100 kalendrist, et meil on mitmeid jooksuvõistlusi, mida saaks ettevalmistuses kasutada. Arvestades harrastusjooksja ettevalmistust ja eeldatavat taastumisaega ei soovita võistelda sagedamini kui korra kuus. Kõik alljärgnevad jooksud on maastikujooksud.
Näidisvõistluste loetelu valmistumaks Vasa Ultra 45 km
- aprillis– Kõrvemaa kevadjooks 16 km – rahulikus tempos
- mais – Tartu jooksumaraton 23.4 km – tempokamalt
- juuni – Otepää jooksutuur – rahulikus tempos kokku 42 km
- juulis – Karujärve või Mispo poolmaraton - tempokamalt
Näidisvõistluste loetelu valmistumaks Vasa Ultra 90 km
- Aprillis – Kõrvemaa kevadjooks 16 km – rahulikus tempos
- mais – Tartu jooksumaraton 23.4 km – tempokamalt
- juuni – Laulasmaa Ultra – rahulikus tempos 3 ringi ehk 63 km.
- juulis –Karujärve ja/või Mispo maastikumaraton – rahulikus tempos
Kokkuvõttes julgustan proovima
Ma ise lähen jooksule vastu eesmärgiga rada mõnusalt läbida ning teha seda rahulikus tempos. Inimese keha on võimeline rahulikus tempos pikalt ja kaua liikuma. Kindlasti on jooks kergem kui Haanja100 läbimine.
Jooksuks valmistumisel on mul kavas teha mõned pikemad jooks-matkad RMK matkaradadel. Kui on huvilisi, saame teha ettevalmistavad pikemad trennid koos. Nii et huvilised andke Jürile märku aadressil info@sporttravel.ee
Täpsem reisi info Sporttraveli kodulehel
No comments:
Post a Comment