Maratonide kogumine on minu arvates tore hobi. Ja Eestis on tublisid jooksjaid, kel korjub neid iga aasta korralikult. Katsetades pikemaid ultrajooksu radu jõudsin ühel hetkel arusaamani, et minu jaoks ei oma maratonide lugemine enam sisu. Kui jooksed ühe võistlusega kaks või rohkem maratoni siis maraton ühikuna kaotab oma tähtsuse.
Olles mägedes jooksmas käinud kaotas eelmine aasta linnamaraton minu jaoks senise võlu. Kui võrrelda linnamaratoni ja mägimaratoni tajusin ma enda jaoks järgnevat erinevust. Linnamaratonidel osaledes oli mul sageli eesmärgiks parandada tulemust (aega). Seetõttu on eelistatud võimalikult lauged jooksud. Mägimaratonil osalen, et kogeda ilu. Aeg ei oma mägimaratonil sellist tähtsust. Kui linnamaratonil tead suhteliselt täpselt, mida mingis jooksu faasis oodata, siis ultrajooks on iga kord alustamine valgelt lehelt. Sa ei tea kunagi täpselt kuhu ja millal sa päeva lõpuks välja jõuad.
Kas 2015 oli pettumuste aasta? Hoopis mitte. Uued ultrajooksud on viinud mind sisemise ja välise maailma täiesti teistsuguse tajumiseni.
Laulasmaal Ultral kogesin, et minutid ja tunnid ei omanud ühel hetk mingit tähtsust. Aeg jäi nagu jooksu ajal seisma. Panid vaid tähele päeva kulgemist täies ilus. Oli hommik, oli lõuna, oli õhtu.
Ultrajooks õpetab tajuma oma keha ning selle piire. Ja teisalt aru saama, kas need piirid on vaid me peas või on mujal. Ja et teades oma nõrkusi on võimalik treeningud üles ehitada selliselt, et muuta nõrgad kohad tugevamaks.
Teadvustan selgelt, et paari ultrajooksu järel ei saa end nimetada ultrajooksjaks. Tegu on vaid esmaste katsetustega. Mul on tunnetus, et tõeline ultrajooks algab 200 kilomeetrist või 24 tunnist. Tahaks tasapisi liikuda edasi ja ehk õnnestub nihutada piire natuke kaugemale. Samas annan aru, et kui keha annab märku, et ta ei talu pikka jooksu, siis kuulan oma keha ja ei nihuta piire vägisi.
Mõned jooksud olen järgmiseks aastaks soovide nimekirja pannud. Kas ja kuidas sõltub tervisest, taastumisest ning võimalustest kavandatud jooksudest osa võtta.
Kevadel on silmapiiril üks mägisem jooks ja siis poolteist kuud hiljem üks laugem ümberjärve jooks. Suvel rahulik matk Laulasmaal ning seejärel kergem tempokam jooks suusaradadel. Sügiseks tahaks teha veel ühe mägisema jooksu kuid midagi konkreetset ei ole välja valinud. Kõikide jooksude eesmärk on proovida teha rahulik tark jooks ning jooksu käigus koguda tulevikuks kogemusi. Samas tean juba ette, et jalalihas peab olema mägijookse silmas pidades oluliselt tugevam ning vastupidavam. Sellele peab siis hooajal keskenduma.
Talvel, kus nagunii korralikku jooksusammu saab väljas vähem teha,on kavas ette võtta spordihallis mõned kiirustreeninguid. Lihtsalt, et samm väga töntsiks ei muutuks ja et kopsud saaksid tööd. Aeglane jooks kahjuks ei arenda ei kiireid lihaskiude ega kopsude tööd.
No comments:
Post a Comment