Taastumise ja puhkamise olulisusest

Detsembri keskpaigast alates võtsin aja maha ning ei teinud nädal aega sporti. Lihtsalt sõin ja magasin. Mingi väsimus oli juba enne sees aga Tapa jooksuürituse kaks magamata ööd võimendasid väsimust ja keha vajas pausi. Vägisi ei ole mõtet trenni teha. Treeningust on enim kasu kui protsessiga kaasneb nauding: hea mineku tunne ning kergus. Siis tean, et on toimumas areng. Kui aga minekut ei ole, siis on selge, et arengukõveral liigun allapoole.

Ma kasutan spordikella (treeningmaht ja aeg) ja telefoni (uneaeg ja taastumispulss) mõningate treeningnäitude fikseerimiseks. Üldjuhul piirdun vaid salvestamisega ja väga ei analüüsi.

Kui detsembris väsimus kollitama hakkas ning trennidest taastumine väga vaevaliseks läks võtsin salvestatud aegrea ette ning sellelt paistis, et oleks pidanud juba varem pidurit tõmbama. Hommikune taastumispulss on väga heaks indikaatoriks näitamaks, mil taastumine hakkab minema käest.

Detsembri vaade

Viimase kolme kuu vaade

Ma katsun hoidahommikust pulssi raskel treeningperioodil 50-60 vahel. Tean, et kui olen puhanud ja heas vormis, siis langeb hommikune pulss alla 50 löögi. Pikema aegrea põhjal (ülevalt teine pilt telefonist) on näha, et taastumine ja lisatud koormused on selgelt seotud. Oktoobri alguses joostud Tartu jooksumaraton ja seejärel Maastikumaraton põhjustasid esimese järsema tõusu. Kahe nädala pärast kahel järjestikusel nädalavahetusel joostud ultrapikad jooksud põhjustasid järgmise tõusu. Novembri alguses tõmbasin teadikult koormuse alla ja siis on ka näha pulsi langus õigesse tsooni. Millega ma ei arvestanud, et novembri keskpaigas lisandunud kolm ujumise trenni ja kiiremad jooksud hallis tõstavad koosmõjus treeningute intensiivust märgatavalt ning taastumispulss sõitis detsembri keskpaigaks kõrgustesse.  Sellest ka siis väsimus, mis väljendus taastumispulsi jõudmine +20 lööki tavapärasest.

Nädalane mittemidagi tegemine tõi pulsi taas normaalsesse vahemikku ning tänahommikune 50 lööki 12 tunnise une järel näitab näitab, et uuest aastast võib taas vaikselt koormust lisada.

Õppetund, et fakte tuleb aeg-ajalt analüüsida ning taastumise jälgimine ning uni on hädavajalik, kui soovida pikemalt sadulas püsida.

Soovin endale ja teistele jooksusõltlastele tarkust võtta puhkust ning kogeda uuel aastal tunnet, mida tähendab treenida ja võistelda puhanult.

Mõned viited eelnevatele taastumisega seotud kirjutistele:

http://jooksusober.blogspot.com.ee/2013/04/taastumise-kavandamise-olulisusest.html

http://jooksusober.blogspot.com.ee/2016/01/treeningutest-taastumisega-arvestamine.html