Esmaspäevane hommikujooks võttis vastu jahedusega. Mul oli plaan hommikuti teha väikse paarikilomeertise jooksu. Lihtsalt, et hoida tunnetust. Õhtuti jõuame tõenäoliselt tagasi pimedas ning siis ei ole soovi välja jooksma minna.
Kõrgemal, 1200 m peal, kus me majutume, on õhk karge ja jahe. Vaid päevane päike toob soojemat. Pikas dressis jooksma minek oli õige valik. Kraade on tõenäoliselt alla 15 kraadi. Kohalikud liiguvad ringi paksudes talvejopedes.
Lõuna-Aafrikas on hetkel hilissügis. Põldudelt korjatakse saaki ning puudelt langevad lehed.
Jooksule minnes märkasin, et kohalikud kogunevad hommikul bussipeatusesse. Külma ilma peletamiseks oli bussipeatusesse tehtud okstest korralik lõke, mille ümber siis seltskond sai end soojendada. Mind vaadati kui võõrast nähtust. Ju uudishimu on tõenäoliselt sama kui näha mustanahast Tallinna tänaval jooksmas. Aga nüüd on asjad peegelpidlis.
Tagasi tulles selgus, et ei oodatud bussi vaid autosid, mis rahva peale võtsid Inimesed laadidi kas veoauto kasti või siis väiksema kaubiku presendi alla furgooni, et sõita tööle. Juhutöödele vist. Elu on kohati liiga karm.
Naasnud hotelli, pesu, mõned võileivad hinge alla, ning asume teele Draakoni mägesesse matkaradadele. Kaupo oli teinud põhjaliku kodutöö ja plaan kujunes järgnev – esmaspäev põhjapoolne osa, teisipäeval keskosa ja kolmapäeval lõunaosa. Iga hommik varakult autoga kohale, et siis päev mägedes veeta.
Kiirteed on korralikud, mistõttu kulgevad kilomeetrid lenneldes. Ma üritasin sõita rahulikumalt. Samas 120 piirkiirusest ei paista kohalikud eriti hoolivat.
Valged busstaksod, täis inimesi, uhavad vähemalt 130 rauas. Vaid veoautod, mida on kiirteedel palju, kulgevad mägistel radadel aeglasemalt. Kiiremalt sõitmist ei takista ei järelkäru, suur koorem ega istuvad inimesed sõiduauto tagakastis.
Teerajad kulgevad Lõuna-Aafrikas kas üles või allamäge. Ja see ilu on hingemattev. Sama ilu jätkus matkarajal mööda mäekülgesid. Inimtegevus ei ole suutnud palju teha veel liiga Lõuna-Aafrika mägisloodusele. Alustasime matka lõuna paiku ja lõpetasime tund enne pargi sulgemist. Tagasitee hotelli kulges pimedas.
Mägirajast jäi meelde sügav kanjon, mägioja ning maalilised pilved. Jõudsime mööda mägioja põhja ronides 2000 m kõrgusele.
Päevase matka pikkus numbrites 20 km, 4,5 tundi, 685 tõusumeetrit.
Jalad said päris kõva koormuse ning reie pealsed lihased olid päris hellad. Matka ajal tarbitud toit – kaks banaani, üks apelsin, üks meest tehtud spordigeel ja 1,5 l vett.
No comments:
Post a Comment