Comradese eel

Iga tegu saab alguse mõttest. Nii oli see ka Comradesega. Lugesin sellest jooksust Alberto Salazari eluloo raamatust. Alberto kirjeldus tekitas ajusoppi mõtte, et kui võimalik, siis üritan selle jooksu ära teha. Jooksu, mida peetakse maailma vanimaks ja suurimaks ultrajooksuks.

See on üks rohkeim ettevalmistusi nõudnud reis. Olles saanud piletid jms paika selgus, et riiki sisenemiseks on vajalik viisa. Kusjuures viisat saab taodelda vaid isiklikult Helsingi saatkonnas. Nii ei jäänudki meil Kaupoga muud üle, kui võtta kaks nädalat enne lendu ette sõit ülelahe Soome Lõuna-Aafrika saatkonda. Olime igaks juhuks võtnud kaasa viisa taotlustingimuste pikas nimekirjas olnud kõik nõutud dokumendid. Paberid sisse antud jäi vaid oodata, et ponnistus kannab vilja ja saame positiivse vastuse. Õnneks lootus täitus, ning meid lubati reisile. Selleks tuli vaid passid Soomest ära ära tuua. Kaks päeva enne reis oli ka need käes.

Viisa oli uhke. Mulle pole enne antud viisat nii selge suunitlusega - osalemiseks maratonil.

Lennupileteid otsides katsusime sättida lennud sedasi, et lendude vaheline aeg jääks päevasele, mitte öisele ajale. See võimaldab võtta päeval midagi ette ja mitte passida 10 tundi lennujaamas. Saatuse tahtel lisandus reisi trajektoorile üks päev Pariisis ja tagasilennul päev Amsterdamis.

Lend Aafrikasse võtab aega pikalt - puhas lennuaeg Pariisist Johannesburgi kestis 10,5 tundi. Lisaks tunnike kohalikku lendu, et jõuda Durbanisse. Hoolimata kõigist eelarvamustest kulges lend tõrgeteta. Durban võttis meid vastu lubatud 25+ kraadiga. Juba lennujaamas hakkasid silma Comradese reklaamid. Passikontrollis passe uurinud mees, nähes meie viisat, naetatas ja ütles et tuleb samuti pühapäeval jooksma. Sisenemine riiki kulges seejärel ilma tõrgeteta.

Olime lugenud enne reisi palju võimalikest turvaohtudest ning seetõttu oli ainuke valik liikuda kohapeal autoga. Autoga liikumist soovitati kui ainust viisi ohutuks liiklemiseks. Kuigi turvaline viis tekitas alguses küsimusi - vasakpoolne liiklus on esmalt natuke harjumatu. Ajul võtab sellega kohanemine aega.

Valisime turvalisuse kaalutustel ja arvestades reisi muid eesmärke alustuseks hotelli Durbanist põhjapool, natuke finishikohast edasi. Dubani kesklinna ei soovitata, kuna suurlinnades on riskid suuremad. Lisaks on kõrgemal mägedes jahedam. Õhtuti ja hommikuti on 1200m kõrgusel ca 15-16 kraadi, mis on põhjamaa taustaga inimesele igati sobilik.

Meie teekond jätkus siis ligilähedaselt sama teed pidi, mida läheb Comradese maraton. Sõites mööda maanteed ülespoole sai selgeks, et see jooks saab olema korralik tahtejõu proovikivi. Tõusud on kilomeetreid pikad ning puhkehetki ei tule palju. Väikse mootoriga autol oli tõsine tegemine, et kiirust hoida. Tõenäoliselt kondimootor saab sama mahvi kätte. Lisades juurde kuumuse +25 või rohkem sai meile selgeks, et peamine  eesmärk on jõuda üle finishijoone. Kui palju selleks aega kulub, ei oska prognoosida.

Jooksu strateegia saab olema lihtne. Selleks, et lõpetada, tuleb alustada väga rahulikult.

Teiseks sai reisi alguse selgeks, et see riik meeldib mulle. Ning ma soovin siia tagasi tulla. Järgnevatest päevadest lühidalt siis järjekorras.